05/09/2026
⁉️Riiklik eeskuju ulatub ka valda: rahad liiguvad lepinguta ja konkurentsita!
Uskuda, et kohaliku elu edendamist saab hoida lahus Toompeal toimuvast ja ajada vaid oma kodukandi asja, on enesepettus. Kõik on omavahel väga tihedalt seotud: kui riigi tasandil kantakse küsitava taustaga vahendajatele ettemaksuna miljoneid eurosid ei tea kuhu, õõnestab see karistamatuse tunne ka kohaliku omavalitsuse finantsdistsipliini. Viimasel ajal riigi rahakasutust jälgides näeme miljonite eurode kergekäelist liigutamist. Tegemist ei ole enam lihtsa juhtimisveaga, vaid süsteemse vastutustundetusega.
Kui nüüd näeme juhtivat riigitegelast või kaitseministrit poliitilises tormis tagasi astumas ja lihtsalt käsi laiutamas, et ta oluliste lepingute kohta ei teadnud, on see vastutuse vältimise tippklass. Tavapärases ettevõtluses võrduks selline käitumine firma andmisega nö tankistile, kelle ülesanne on probleemsed tehingud pildilt kaotada ja asjad vaikselt matta, et keegi päriselt vastutama ei peaks. Kas see ongi riiklik eeskuju, mida me oma inimestele ja omavalitsustele näitame? Et kui teed hiiglasliku vea, siis laiutad käsi, lahkud ametist ja maksumaksja miljonite kadumise eest ei vastuta keegi?
Me elame süsteemis, kus kehtib ebaõiglane topeltstandard. Meie oma inimesi ja väikeettevõtjaid kurnatakse pidevalt: hindu kergitavaid maksutõuse õigustatud küll koroona, sõja või riigikaitsega. Aga kui kodanik või kohalik ettevõtja satub selle kõige tulemusel raskustesse, rakendub riiklik masinavärk armutult.
Näiteks tavapärastes hangetes nähakse ette segane bürokraatia ja ebamäärased tingimused, mida aus väikeettevõtja peab täpselt täitma, või kui kohalik tootmisega tegelev ettevõte kaotab riigihanke lausa 1 euroga vahendajale, kellel tegelikult puudub igasugune tootmisvõimekus ning mis tekitab küsimusi n-ö tagatoa kokkulepete osas. Samal ajal kantakse riigis miljoneid eurosid laiali nii, et enne tehinguid ei selgitata välja kõiki olulisi asjaolusid ega läbita isegi hanget. Seadus tõesti näeb teatud valdkondades ja tegevustes ette erandeid, mille osas ei ole vaja hankeid läbi viia. Kuigi saame kõik aru kiire tegutsemise vajadusest kriitilistel hetkedel, siis ei saa kiirus olla süsteemsete vigade ja lohakuse õigustuseks. Kui raha liigutatakse ilma tegeliku taustakontrollita ja selge otsustusahelata, ei täida selline kiirustamine lõppkokkuvõttes oma eesmärki. Ka seaduse erandeid kasutades peaks kehtima korrektne, läbipaistev ja kontrollitav protsessi kirjeldus. Sellise korra puudumine ja finantsdistsipliini üldpõhimõtete eiramine loobki soodsa pinnase täpselt sellise vastutustundetu olukorra tekkeks, milles täna riigina oleme.
Paraku kandub seesama hoolimatus üle ka kohalikule tasandile. Näen seda liiga hästi siinsamas meie vallas. Näiteks toon ühe näite sotsiaalvaldkonnast, kus lõppes valla allasutustel ametlik kirjalik leping haldus- ja remonttööde osas ettevõttega Hoolduslahendus24 OÜ juba 2023. aastal. Sellest hoolimata teostati töid ja kanti valla poolt raha üle tervelt kolm aastat järjest, mida täna õigustatakse pelgalt SUULISE KOKKULEPPEGA. Kusjuures, asutuste endi algsetes lepingutes seisis must-valgelt, et igasugune muutmine saab toimuda vaid kirjalikul kokkuleppel ning kirjaliku vormi nõude rikkumise korral on muudatus tühine.
Mõelgem sellele, et kohalik omavalitsus liigutab kümneid ja sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha lihtsalt suuliste kokkulepete pealt, nagu oleks tegemist mõne eraisiku sularahatehinguga naabrimehega. Selles lepinguta ja juriidiliselt tühises olukorras maksti ettevõttele välja 2024. aastal 39 146,79 eurot, 2025. aastal 61 296,22 eurot ning 2026. aasta aprilli seisuga 19 881,39 eurot – ja maksetega jätkatakse. Ei mingit läbipaistvat konkurssi ega konkureerivate hinnapakkumiste võtmist – kümned tuhanded eurod suunatakse aastate jooksul ühele kindlale ettevõttele ilma igasuguse avaliku konkurentsita!
Ja siin on jutt hetkel vaid kahest konkreetsest lepingust – aga kui palju selliseid suulisi diile vallal tegelikult veel olla võib? Alles siis, kui hakkasin selle suulise omavoli, lepingute puudumise ja tehingute kohta ametlikke teabenõudeid esitama, hakati paberimajandust korrastama. Aprillis allkirjastati kiirelt paberil pikendus ning mais sõlmiti uus leping. Aga kas see kõik on ikkagi seaduspärane? Kui avalikus sektoris liigutatakse aastaid maksumaksja raha suusõnaliselt, rikkudes iseenda sõlmitud lepingute tingimusi, ja alles järelepärimiste peale tormatakse omavoli tagantjärele paberil paikama, on kogu selle tegevuse õiguspärasus rohkem kui küsitav.
Ikka ja jälle tõusetub küsimus - kuidas on see kõik meie riigis võimalik? Sajad kontrollivad ametnikud töötavad ja vaatavad vaikides pealt, mil toimub sisuliselt ametkondlik ringkaitse. Kogu võim on koondunud kitsa ringkonna kätte ning liiga paljusid otsustajaid pimestab raha ja omakasu, samal ajal kui osa ühiskonnast usub veel sinisilmselt "teejuhte", kes riiki vales suunas tüürivad.
Seda ebaõiglust on raske pealt vaadata. Aeg on lõpetada teistele lootmine ja käed rüpes ootamine, et keegi kuskil võtaks aru pähe. Kõik mõtlevad, ausad, tegusad inimesed, olgu ettevõtjad, spetsialistid või kogukonna eestvedajad, peaksid koonduma ja hakkama järjekindlalt kaasa mõtlema ning tegutsema. Koos on lihtsam, koos on meie hääl tugevam ja koos suudame selle läbipaistmatu ringkaitse murda. See samm tuleb astuda üheskoos juba siinsamas, rohujuuretasandil – nõudes oma omavalitsuselt läbipaistvust, seaduste täitmist ja reaalset vastutustunnet maksumaksja raha kasutamisel. Sest nagu ütleb tuntud vanasõna: parem hilja kui mitte kunagi!
✍️Eva Kruuse
