Seto Kuningriiki om kutsutu kõik Kuningriigi alamba', kedä tetäs piiri pääl kindlast rõividõ järgi! Kellel seto rõiva' säläh, tuud tohi-i piiri pääl puttu, ni piat massulda Kuningriiki sisse ni vällä laskma. Seto kuningas om Peko, timä maapäälne asõmik om ülembsootska. Seto Kuningriigi riigikiil om seto kiil, riigiraha om seto kroon ni elokõrraldus käü ülembsootska puult ant Peko käsü perrä. Seto Kuningriigih sorditas vällä Seto Kuninga meistri’, setodõ parempa’ asjatundja’. Vällä sorditas Kuningriigi sõnolinõ, pillimiis, kimmäs seto keele kõnõlõja, paremp kargusõ kargaja ni kasatski lüüjä, Kuningriigi kalamiis ja vägümiis ni Kuningriigi näpotüü tegijä. Setomaa ülembsootska ametisau om kiior, tuu perrä tunnõt ar’ kua om seto kuninga asõmik ni käsütäütjä. Õga Kuningriik vali seto rahvas vahtsõ ülembsootska, kiä’ sorditas vällä kõõ rahva iih, otsõsõ valimisõ läbi. Ülembsootska kõõ suurõmp kohus om kõnõlda kuningas Pekoga ni uma rahvalõ tiidä’ anda kõik Peko käsü’. Seto rahvalõ miildüse’ külälitsõ’. Kõik, kiä’ tahtva’ tulla' Seto Kuningriiki kultuuri-, turismi- vai puhkusõreisilõ omma' veiga oodõt, a piiri päält piat Seto Kuningriiki päsemisõst viisa võtma. Viisa om massu iist ni Kunigriigih piat täütmä Peko käskõ ni kõrda.
Ütel riigil ja rahval piat olõma uma sõavägi. Pääle ülembsootska välläsortmist sääd hinnäst üles seto sõavägi ni näütäs umma väke ni vahvust vahtsõlõ ülembsootskalõ ja kõõ seto rahvalõ.
