22/09/2026
Ajakirjanik Erik Moora vaatas MAFFil linastuvat filmi "Ärisaladus" (rež. Abraham Joffe) ja tegi sisuka kokkuvõtte sellest, mida film vaatajale pakub.
"„Ärisaladus“ on korraga haarav dokumentaalfilm ja ka lugu sellest, kuidas uuriva ajakirjanduse toel tõe päevavalgele toomine tegelikult käib. See tähendab aastaid visa tööd, suletud uksi, varjatud kaameraid, jälgede ajamist eri riikides ning ka selgeid isiklikke riske. Filmi keskmes ongi trio - uuriv ajakirjanik, jääkaruekspert ja loodusfotograaf ning loomakaitsja – kolm inimest, keda ühendab otsus mitte pöörata pilku ära ning jätkata teema lahtimuukimist ka siis, kui neile avanev pilt muutub järjest ebamugavamaks.
Mõnes mõttes on see ka film sõnast „aktivist“. Meilgi vaieldakse aeg-ajalt, kas ajakirjanik või teadlane võib olla ühtlasi aktivist, kusjuures seda mõistet kasutatakse enamasti halvustavalt ja ähmaselt. Minu meelest on see suuresti sisutu vaidlus. Iga südamega oma tööd tegev uurija peabki seisma tõe eest ning kuritarvituste, valetamise, inimeste ja teiste elusolendite kahjustamise ja muude sigaduste vastu. Väärtused ei tee inimest kallutatuks. Nende nimel võitlemisest sünnib suurem osa väärtuslikku ja sisukat ajakirjandust. Kallutatus algab pigem sellest, kui faktid painutatakse etteantud järelduse järgi. „Ärisaladus“ toimib selles mõttes vastupidi: ta jälgib uurimist, laseb tõenditel koguneda ning annab sõna ka neile, kelle tegevuse kohta esitatakse raskeid küsimusi.
Film võtab ette jääkarude küttimise ning nende nahkade ja kehaosade rahvusvahelise kaubanduse. Kõige jahmatavam polegi üksnes see, et niisugune äri jätkuvalt toimub, vaid asjaolu, et suur osa sellest süsteemist tegutseb täiesti seaduslikult – lubade, kvootide, aga konverentside, kaitsekavade ja looduskaitse retoorika varjus. Ehk ühelt poolt mängides vastutustundlikke looduskaitsjaid või püütakse paista riigina, mis seisab haruldaste ja hävimisohus liikide kaitsel, tegudes aga lubatakse äritseda nendesamade liikide ohustamise ja kahjustamisega. Samm-sammult avanevad seosed jahiturismi, karusnahaäri, poliitiliste huvide ja institutsioonide vahel, kellelt võiks oodata hoopis ohustatud liikide kaitsmist. Seejuures ei aja film segamini põlisrahvaste eluks vajalikku traditsioonilist küttimist ja rikaste klientide trofeejanu.
„Ärisaladus“ ei ole siiski ainult paljastusfilm. Selle keskne küsimus on raskem: kas võika tõe teatavaks tegemisest üldse piisab, et midagi muutuks? Kas tõde üldse huvitab kedagi? Muudab midagi? Mis saab siis, kui faktid on olemas, ent raha, bürokraatia ja poliitilised huvid osutuvad neist tugevamaks? Kui ei piisa uurimisest ja avalikustamisest, siis mida tuleb muutuseni jõudmiseks veel teha?
Visuaalselt on film kaunis ja haarav, kuid see ilu teeb vaatamise veel valusamaks. Jääkaru avaras arktilises looduses ja seesama loom kaubaks muudetud naha või trofeena on vastandus, mis kahtlemata mõjub ja puudutab. „Ärisaladus“ tekitab loodusest hooliva kuid ratsionaalselt mõtelda püüdva inimese hinge ja aju vahel päris valusaid kokkupõrkehetki. Just seepärast tasub seda vaadata."
"Ärisaladus" linastub Lihula kultuurimaja teatrisaalis reedel 25.09 kell 21.30.
