Roheline Kuusalu

13/05/2026

Tallinnas aprilli lõpus toimunud uue metsaseaduse vastase protestimarsi järel täitus ühismeedia üleskutsetega protestimise asemel metsa istutada. Jätan siinkohal kõrvale nende kommentaaride patroneeriva tooni, millega püüti mure väljendamist taandada informeerimata emotsionaalsuseks. Meele...

11/04/2026

09/04/2026

25. APRILL KELL 13 Tallinnas Tammsaare pargist
METS ON PÄRANDAMISEKS, MITTE ÄRANDAMISEKS!

Eesti metsandus on jõudnud kriitilisse punkti. Hoolimata asjaolust, et ligi 80% Eesti elanikest leiab, et raiemahud on liiga suured, jätkub intensiivne raietegevus, mis ületab metsa loomuliku juurdekasvu. Tegemist on meie ühise rahvusliku rikkuse järjekindla hävitamisega, kus poliitilised otsused teenivad pigem suurtöösturite kui rahva huve. Kui võim ei kuula inimesi, peame end ise kuuldavaks tegema!

NÕUAME:

1. PEATAGE JÄTKUSUUTMATU METSANDUS!
Metsa ei tohi raiuda rohkem kui seda juurde kasvab. Kaitsealade, hiite ja kodumetsade lagedaks raiumine peab lõppema. Mets ei ole pelgalt tooraine, vaid meie kodu, pärand, elurikkus ja turvatunde tagatis. Praegune raietempo võtab tulevastelt põlvkondadelt võimaluse samaväärselt metsa hüvesid nautida ja seda majandada.

2. ROHKEM VALIKUVABADUST VÄIKEMETSAOMANIKELE!
Suurtöösturitel ja intensiivmajandajatel õnnestub reeglite painutamine, et metsi lagedaks raiuda, kuid selle käigus jäävad hammasrataste vahele need väikemetsaomanikud, kes soovivad oma metsa hoida ja säästlikult majandada.

3. PIIRAKE HÄBEMATUT TÖÖSTUSLOBI RAIEMAHU SUURENDAMISEKS!
Praegu käib järjekindel lobitöö, muutmaks metsaseadust viisil, mis võimaldaks veelgi ulatuslikumaid raieid, mh lageraieid kaitsealadel. Fikseerides metsaseaduses 70% majandusmetsana, teevad Reformierakond ja Eesti 200 töösturitele kogukondade ja looduse arvelt “kingituse”. Kelle huvide eest valitsus seisab?

17/03/2026

METSik lobi – Maalehe valduses olevad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) sisedokumendid ja protokollid paljastavad süsteemse ja massiivselt rahastatud lobitöö, mille eesmärk on hoida metsapoliitika töösturitele soodsana.

⬛️◼️◾️▪️ Ründamine ja hirmutamine, sest looduskaitse on „vastaspool“ - artiklis on kirjeldatud, kuidas töösturid koos suhtekorralduspartneri Akkadianiga kasutasidki looduskaitsjate ja kriitiliste häälte vaigistamiseks sõjalist retoorikat ja juriidilist survet:

Ilmselt mäletame kõik lilmirežissööri (film: Vara küps / Vertical Money ) Martti Helde juhtumit kui isegi enne esilinastust saatis advokaadibüroo Sorainen talle segase nõudekirja, nõudes ühekorraga nii intervjuu väljalõikamist kui osa piletitulust. Hiljem rünnati filmi toetajaid pooltõdesid kasutades.

⬛️◼️◾️▪️ Suhtekorraldajad nimetavad dialoogi looduskaitsjatega minekuks „vaenlase alale“ ning soovitavad strateegiaid, kuidas mingi konkreetne teema meedias ära kaaperdada ning olukorda enda kontrolli all hoida. Näiteks selle asemel, et ise paneeli minna, makstakse kinni moderaator, leitakse nö oma teadlane.

⬛️◼️◾️▪️ Endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Allar Jõks on olnud EMPLi pikaajaline partner, kuid on samal ajal esinenud meedias justkui sõltumatu eksperdina.

Jõks on koostanud analüüse, mis nõuavad riigilt suuremaid hüvitisi metsaomanikele ja piirangute leevendamist. Hoolimata seotusest sektoriga, tellis ka Riigikantselei olulise uuringu just Jõksilt.

Jõks on kasutanud looduskaitsjate ja piiranguid pooldavate ametnike kohta teravaid väljendeid nagu näiteks „kuues kolonn“.

⬛️◼️◾️▪️ Poliitika endale sobivaks ostmine erakondi toetades - metsatöösturid on viimastel aastatel toetanud erakondi suurte summadega (eriti E200 ja Parempoolseid).

🧐 Poliitikutega kohtumised on loomulik osa huvikaitsest ja lobist, rääkima peabki. Oluline on alati mõista, mis on kohtumise eesmärk. Metsakaitsjatena oleme omavahel tihti endile meenutanud, et kui lähme otsustajatega kohtuma ja räägime metsade hoidmise vajadusest, räägime 20 000 liigi eest, kelle kõigi koduks on mets. Ja seda ei tohi unustada. Mitte see pole halb, et seistakse oma huvide eest, vaid et kõiki huvisid nähakse võrdsena ja mõningaid huvisid, nagu näiteks huvi metsi lagedaks raiuda, võrdsemana.

⬛️◼️◾️▪️ Oleme aastaid rääkinud, et Tarmo Tamm on räige puidutöösturite jutupunktide läbisuruja - siingi mainitud, kuidas liidu protokollis rahulolevalt märgitud, kuidas Tarmo Tamme (Eesti 200) kaudu on jõudnud koalitsioonilepingusse töösturite soovid.

⬛️◼️◾️▪️ Arengukava peatamine: EMPL peab oma suureks võiduks metsanduse arengukava 2030 (MAK2030) põhjalaskmist, kuna see oleks võinud raiemahte piirata.

⬛️◼️◾️▪️ Hiiglaslikud ja järjest suurenevad summad kommunikatsiooniks - dokumentidest selgub, et ainuüksi EMPL kulutab viimasel ajal igal aastal kommunikatsioonile ja lobitööle umbes 100 000 – 120 000 eurot. Kokku on viimase kümne aasta jooksul selleks kulunud miljoneid, kui arvestada ka uuringuid, konverentse ja maineprojekte nagu „Puuinfo“.

***

Kaspar Kruup on olukorda kommenteerinud: "Kogu tekstis kajastub tööstuse pidev, rõhuv ja kiunuv ohvrimentaliteet. Ma ei oska seda nimetada muuks kui psühhopaatiaks: olla jõupositsioonil ning nimetada suure virina saatel kiusamiseks seda, et su jõupositsioon ei ole veel absoluutne. Kodanikuühiskonna vaenamine selle positsiooni parandamiseks on hädaoht demokraatiale. Olgu öeldud, et need tööstuse eneseõigustuslikud väited on valed. Eesti metsades ei eksisteeri de facto peaaegu mingisuguseid reaalseid piiranguid. Lageraied looduskaitsealadel ning lindude pesitsusajal on fakt. Kui keskkonnaamet püüdis viimati pesitsusrahu jõustada, siis tõusis seesama ohvrit teesklev tööstus tagajalgadele, KeA juht vahetus ning seaduse jõustamine lõpetati (!). Igasugu regulatsiooni teostav ametkond on miinimumini koondatud ning ei jõua füüsiliselt järelevalvet teha. Selle vähesegi seaduse rikkumine, mis Eestis on, on sisuliselt seaduslik. Meenub Bo Burnhami nali: "We used to have all the money and power, and we still do, but its not as fun now." Nad tahaks, et nad saaksid oma laastamistööd jätkata ilma kellegi hukkamõistuta."

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120442531/metsik-lobi-ii-osa-me-laheme-vaenlase-alale-suhtekorraldaja-opetas-toostureid-metsasoda-pidama

03/02/2026

Kui Kuusalu oli roheline ja veerohke :)

07/01/2026

🐺 Hunt ei vastuta sinu lemmiklooma heaolu eest! Seda vastutust kannab alati selle looma omanik, kelle kohustus on hoida oma lemmik turvaliselt ja kaitstuna.

Kui hunt murrab, käitub ta liigiomaselt – mitte pahatahtlikult ega „valesti“. Metslooma ei saa süüdistada selle eest, et ta elab ja tegutseb oma loomupärast elu.

Kuvatõmmis on paar päeva tagasi Maalehes ilmunud artiklist, mille pealikiri ja illustreeriv pilt õhutavad taas hundiviha: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120418457/hundid-keila-kulje-all-koduhoovides-toimuvad-oised-runnakud-tekitavad-paanikat Samas on artiklis välja toodud Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi soovitus hoida piirkonnas, kus on kiskjate esinemine teada, pimedal ajal koerad ja ka kassid siseruumides.

16/12/2025

Did you know that trees can recognize you when you hug them? It might sound surprising, but trees, like all living beings, are capable of feeling and responding to the energy around them. When you hug a tree, you’re not just connecting physically, but emotionally too. Trees have an intricate network of roots and a unique energy that, in many ways, allows them to sense and remember the presence of those who care for them.

This bond with nature is something deeply spiritual. In a world where we often feel disconnected from the natural world, hugging a tree can be a grounding experience. It’s a simple act that reminds us of the importance of nature in our daily lives and the peace that can be found in the stillness of the outdoors. Trees are living, breathing organisms, and by engaging with them, we honor their quiet presence in our world.

So the next time you find yourself walking in the woods or tending to a garden, take a moment to embrace a tree. Feel its energy, connect with its strength, and recognize that you are a part of something greater. In the arms of nature, we are all connected. 🌳💚

12/12/2025

Lugupeetud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt  Kutsume üles: Igal aastal jõuab Eestis meedia tähelepanu alla mõni salaküttimise juhtum. Üks Eesti kõigi aegade suurimaid salaküttimise juhtumeid leidis kajastamist 12. novembri Pealtnägija saates (1). Pealtnägija lugu annab aimu s...

19/11/2025

Saabuvate jõulupühade eel kutsub Seltsing Roheline Kuusalu üles loodussäästlikkusele ja materjalide taaskasutusele mõtlema.

Mäletate ehk lapsepõlvest kui lihtne ja mõnus on meisterdada ise kuuse kaunistuseks paberist ketti? Miks mitte seda lihtsat oskust oma väikestelegi edasi anda?

Jõuludekoori meisterdamine võib pakkuda loomingulist rõõmu ja suurt vaheldust ka täiskasvanutele. Kogesime ise seda viies läbi jõuluehete meisterdamise töötuba. Kasutasime kolaažitehnikat papist šabloonidel. Selleks sobivat materjali leidub igas kodus — eelnevatel pühadel kingiks saadud pakkepabereid, vanu postkaarte, ajakirju, jõupaberist poekotte, kommipabereid jne.

Me leiame, et sellised taaskasutusmaterjalist ehted mõjuvad uhkelt ja luksuslikult!

13. novembril Kuusalus Loovusvillas toimunud töötoas kasutasime lisaks enda kogutud materjalidele Hoiuraamatukogust saadud postkaarte, ajakirju ja muud paberkraami.

17/11/2025

Täna jõudis valitsusse kliimaseaduse eelnõu.
Eestimaa Looduse Fond eelnõud praegusel kujul toetada ei saa.

Kliimaseaduse mõte peaks olema kaitsta inimesi, loodust ja majandust kliimamuutuste eest, kuid eelnõus seatud eesmärgid jäävad selleks paraku liiga madalaks.

>> ELFi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton ütles Eesti Päevalehele, et Eesti peab tegema valiku, milline ühiskond me soovime olla. Me ei saa lubada kõige saastavamatel tööstustel jätkata oma tänast tegevust veel aastakümneid ja samal ajal loota, et pidurdame kliimamuutuseid ja kaitseme puhast elukeskkonda.

Pikemalt saab lugeda kommentaarides olevalt lingilt 👇