29/04/2026
Tagasivaade 74. klubiõhtule!
📚14. aprillil toimus 74. Kolga Raamatuklubi klubiõhtu, külaliseks oli kirjanik ja õpetaja Jaak Urmet, keda kirjandussõbrad tunnevad eelkõige nime all Wimberg. Õhtu kujunes vahetuks ja sisukaks vestluseks kirjandusest, õpetajatööst, lugemisest ning elust laiemalt.
Kohe õhtu alguses sündis ka üks meeleolukas hetk, kui külaline uuris Jannelt: „Mida sina seal teed?“ Vastus „protokollin“ tekitas muheda elevuse ning andis õhtule kohe mõnusa ja veidi ametliku, samas humoorika tooni, justkui oleks raamatuklubi kõrval töös ka väike kirjanduslik uurimiskomisjon. 😉
Jaak Urmet rääkis, et ainult kirjanikuna tegutsemine muutus tema jaoks ajapikku väsitavaks, sest vabakutselisena tuli pidevalt ise tööd otsida. Juhuslik pakkumine viis ta õpetajaametini ning viimased seitse aastat on ta töötanud koolis. Tema sõnul ei tohiks inimene liiga kauaks ühele kohale pidama jääda, kuigi õpetajatööd näeb ta veel mõnda aega oma elu osana. Õpetajana tunnetab ta selgelt vajadust leida oma töövõtted ja tasakaal, mitte alluda pimesi juhtimisele või liigsele kontrollile.
📚Kirjanikuna peab ta kõige olulisemaks lugemishuvi. Lugemine loob mõtteid ja vajaduse end kirjalikult väljendada. Häid raamatuid loeb ta vahel mitu korda, sest iga lugemine avab uusi kihte ja taustu. Samuti tõi ta välja, et kirjanike must-valged fotod mõjuvad paljudele kooliajast tuttava „kirjandustraumana“, tekitades automaatselt tunde, et tegemist on kauge ja elutu maailmaga.
Juttu tuli ka toimetajatest ja loomingulisest vabadusest. Jaak Urmet tunnistas, et teda häirivad liiga agarad toimetajad, kes kipuvad autorile ette kirjutama, kuidas midagi „õigesti“ kirjutada või "seda sõna ÕSis ei ole". Tema hinnangul kuulub teos kirjanikule ning seetõttu annab ta suure osa oma loomingust välja ise. Erandiks on värvilised lasteraamatud, mille väljaandmine on kulukas.
Õpetajatöö teemal kõneldes tõdes ta, et erinevas vanuses õpilased on väga erinevad, väiksemad küsivad rohkem, suuremad hoiavad enam endasse. Lugemise puhul pole tema hinnangul olukord tegelikult aastakümnetega oluliselt muutunud. Lugemine nõuab enesedistsipliini ja aega ning selleks tuleb teadlikult kõrvale panna muu igapäevane müra. Samas peab ta murekohaks eestikeelsete raamatute kõrget hinda ning rõhutas, et eestikeelset lugemist tuleb teadlikult harjutada ja hoida.
Lisaks kirjaniku- ja õpetajarollile rääkis ta oma tööst baltisaksa luule tõlkijana. Tema sõnul armastasid baltisakslased väga Eestimaad, kuigi suhtumine eestlastesse oli keerulisem. Samuti meenutas ta telesaadete tegemist kirjanikega, mis avardas tugevalt tema maailmapilti.
🎋Üheks õhtu ootamatult elavaks teemaks kujunes taimeriik. Vestlus erinevatest taimedest ja nende kasvatamisest, sealhulgas tulbipuust, tekitas saalis mõnusa arutelu ja elava mõttevahetuse.
Tulevikku vaadates arutles Jaak Urmet tehnoloogia arengu üle ning leidis, et kiire digiareng suurendab hoopis vajadust säilitada infot paberil. Tema hinnangul võivad tehislikud lahendused algupärast liigselt muuta.
Õhtut ilmestasid luulelugemised, laulud ja humoorikad lood elust. Eraldi tõi Wimberg esile muuseumi perenaise Ulvi valmistatud rabarberimahla. Ja ta armastab hoidised, eriti meeldivad kodused moosid. 🍓 Klubiõhtu möödus soojas ja vahetus õhkkonnas ning pakkus kuulajatele rohkelt mõtteainet nii kirjanduse, õpetamise kui ka elu üle laiemalt.
Suur tänu osalejatele ja muuseumiperele. 👏
Pildid teinud Janne ja Ulvi, sisu aitas luua "sõber".
