Loodushoiu Fond

20/04/2026

Mul oli suur au esineda pühapäeval Eesti Mõisate Ühenduse üldkoosolekul lummavas Keila-Joa lossis.
Ettekande fookuses oli küsimus kuidas saaksime Eesti ajalooliste mõisate ja nende ümbritsevate maade elurikkust mitte lihtsalt säilitada, vaid teadlikult edendada?

Arutlesime järgmistel teemadel:
* Looduskaitse võimalused ja reaalsus Eesti eramaadel, võttes eeskujuks Het Nationale Park De Hoge Veluwe praktika.
* European Landowners' Organization Wildlife Estates märgis kui potentsiaalne tuleviku OECM (muu tõhus kaitsemeede).
* Panus läbi põlispuude hoidmise lubaduse, pärandniitude (inglise stiilis pargid) ja vääriselupaikade lepingute.
* Erisoovina jagasin sissevaadet Suurbritannia kogemustesse (BioNetGain ja toetuste süsteem väljaspool ühist põllumajanduspoliitikat).

On rõõmustav näha, et Eesti mõisaomanikud väärtustavad jätkusuutlikku ja teaduspõhist maakasutust ja on nii uudishimulikud.

Lisaks sisukatele aruteludele jätsid sügava mulje Keila-Joa lossi muuseumi ajalugu ja Alexandre Vassiljevi fenomenaalne Art Deco näitus „100 aastat moodi“. ✨👗 Nii et Keila-Joal kohtuvad ajalugu ja kaasaeg. Südamlik tänu võõrustajale, Andrei Dvorjaninov ja Marje Luhalaid, sooja vastuvõtu ja inspireeriva õhkkonna eest! 🏰🌿

Heida pilk peale lossile: https://lnkd.in/dFCgMa6b

Keila-Joa Loss Schloss Fall

14/04/2026

Loodushoiu Fondi kaasteeline Hendrik Relve satub tõesti elevusse, kui talle ägedamatest leidudest teada anda. Meie oma puukütid (tree hunters) on kena kogukond ja meil oli au olla see asutus, kellel paluti teave edastada ka meediasse.

NB. Teatud piirkondades on kohe algamas ka liikumispiirangud, seega enne sihtkaitsevööndisse matkamisi veenduda, et tohite seal ka liikuda.

Tänavu on Eesti aasta puuks kuulutatud haab ja nagu tellitult on selleks puhuks selgunud, et Pärnumaal Saarde vallas kasvab Euroopa kõrgeim haavapuu, mille kõrguseks mõõdeti 45,5 meetrit.

06/04/2026

🌳 Eestis avastati Euroopa kõrgeim haab! 🌳

Pärnumaal Saarde vallas tehti ajalugu, kui Nigula looduskaitsealal mõõdeti Euroopa kõrgeim harilik haab (Populus tremula) ja tõenäoliselt ka kogu Euroopa kõrgeim. Uus rekordkõrgus on muljetavaldavad 45,5 meetrit!

30. märtsil toimunud põhjaliku mõõdistuse käigus avastati Nigula looduskaitseala sihtkaitsevööndis terve rühm hiiglaslikke haabu, mis ületavad varasemaid rekordeid:
🌲 1. koht: 45,5 m (tüve ümbermõõt 304 cm)
🌲 2. koht: 44,8 m
🌲 3. koht: 43,7 m

Võrdluseks – varasem Euroopa rekord oli 41,4 meetrit ning see mõõdeti Poolas.

Avastust juhtis Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt, kes tegi põhjaliku eeltöö, analüüsides kõrguskaarte ja kaardistades võimalikud kandidaadid. Lõplikud mõõtmised, täpsusega kuni 10 sentimeetrit, kinnitas Harli Jürgenson Eesti Maaülikoolist, kasutades elektroonilist tahhümeetrit.

Mõõtmised raskesti ligipääsetavas põlismetsas olid füüsiliselt nõudlikud ja aeganõudvad. Täpse tulemuse saamiseks tuli teha kümneid mõõtmisi tingimustes. Puursüdamiku abil hinnati kõrgeima puu vanuseks ligikaudu 110 aastat. Uuring näitas, et puu tüvi on terve ja mädanikuta kuni südamikuni, seega on tegemist elujõulise puuga, mis kasvab edasi.

Põlispuude eksperdi ja rännusaadete juhi Hendrik Relve sõnul on tegemist märgilise avastusega nii teaduse kui ka kultuuri seisukohalt: „Need puud on meie loodusmaastiku tugisambad. Haab on valitud 2026. aasta puuks Eestis ning sellise rekordi sünd samal aastal on erakordselt sümboolne.“

Külastajatel tasub arvestada, et ala on raskesti ligipääsetav. Looduse kaitseks on soovitatav külastada seda piirkonda koos giidiga.

📸 Fotod ja lisainfo: Hendrik Relve

Pärnumaal Saarde vallas tehti ajalugu, kui Nigula looduskaitsealal mõõdeti Eesti ja tõenäoliselt kogu Euroopa kõrgeim harilik haab (Populus tremula). Uue rekordi kõrguseks on hämmastavad 45,5 meetrit.Tänavu 30. märtsil toimunud täpismõõdistamise käigus leiti Nigula looduskaitseala siht...

03/04/2026

Rännusaadete ja põlispuude grand old man Hendrik Relve kutsub rännusaate "Kuula rändajat" avalikule salvestusele.
Teisipäeval, 7. aprillil kell 18
Eesti Raadio 1. stuudios
ERR-i uudistemajas, Kreutzwaldi 14
Kõik on oodatud osalema, sündmus on tasuta.

Teisipäeval, 7. aprillil kell 18 toimub Eesti Raadio 1. stuudios (ERR-i uudistemajas, Kreutzwaldi 14) Vikerraadio saatesarja "Kuula rändajat" avalik salvestus. Kõik on oodatud osalema, sündmus on tasuta.

29/03/2026

Pille Ligi arutleb Äripäeva Eduka Eesti konkursil teemal, kuidas mitmekesistada seadusandlikku ruumi selliselt, et see toetaks tulemuspõhist loodushoidu... trotsi ja vastasseisu asemel:

Pille Ligi: trots vs koostöö. Lepinguline lahendus looduskaitses on võimalik. Kestvat loodushoidu ei saa luua käsuga. See peab kasvama vabast valikust ja mõistmisest, et loodust hoides hoiame ka iseennast, kirjutab Pille Ligi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös. Edukas...

13/03/2026

Kui ka Sinu rekkajuhil ja pimedaks löödud harvesterijuhil läheb tarvis uut plaati, siis siin on üks võimalus soetada endale Hendrik Relve oma!

https://loodushoiufond.ee/toode/hendrik-relve-laulud-looduses-2002

riigikord

📀 ARM Music | 17 palaSukeldu Eesti looduse helidesse ja meeleoludesse! Legendaarne loodusmees Hendrik Relve koos Auliga on jäädvustanud ühe kevadpäeva Järvamaal – alates hommiku udust kuni õhtuse hämaranii. See on rohkem kui muusika – see on päev looduses, kus põimuvad linnulaul, met...

06/03/2026

Pelgalt esteetilise protseduuriga täna naljalt maaomanike usaldust riigi looduskaitsepoliitika suunas ei paranda.
Maaomaniku jaoks on küsimus väärikuses ja õiglustundes, sest riik peaks teenima kodanikke läbi partnerluse ja usalduse.

Täna vaadatakse jõuetult pealt, kuidas ilmselgete majandamisjälgedega 40-80. aastased metsad inventeeritakse kord vanaks metsaks, kord aruniiduks ja mõnikord ka rannaniiduks. Seda, et rikutud veerežiimiga märjad metsad menetletakse potentsiaalseks kaitsealuseks märjaks metsaks või kaitsealusele madalsoole tehakse ettepanek karjatamiseks, et taastada sooniit, oleme samuti näinud.

Kui 26-aastases lageraie järel uuendatud kuusikus kasvab III kategooria liik, mis tavaliselt elab vanas lehtmetsas, näitab see liigi head kohanemisvõimet. Samas lõpeb maaomaniku loodussõbralik tegevus ikkagi uue piirangu kehtestamisega.

Loe ja leiame päriselt toimivaid lahendusi.

Looduskaitseseaduse (LKS) kavandatav lepingulist looduskaitset käsitlev osa on algusest peale valesti planeeritud ega saa tööle hakata.

04/03/2026

Ülemaailmsel tippkohtumisel „Advancing Sustainable Forest-based Bioeconomy Approaches“ kogunesid riigid enne ÜRO Metsade Foorumit (UNFF), et arutada kestliku metsapõhise biomajanduse arendamist. Aruteludes keskenduti nii peamistele väljakutsetele kui ka käivitavatele teguritele, mis aitavad luua kliimateadlikuma ja vastupidavama ühiskonna.

Eriliselt kõlama jäi Austraalia esindaja Joseph Morralli esile toodud mõiste „kiu julgeolek“ (fiber security), mis rõhutab puidukiudude ja muude biomaterjalide kindla, kestliku ja strateegilise varustatuse olulisust. Jah, teame, täna püüab pea iga sektor "julgeolekule" rõhudes tähelepanu (sh soode taastamine 200km piirist). Kuid meie kõrval on maailma kõige suurem riik ja lisaks naftale ning gaasile on neil ka suurimad puiduvarud.
Seega, teema on eriti aktuaalne Ida-Euroopas, kus metsadel on suur majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik roll ning kus tasakaalu leidmine ressursikasutuse, tööstuse vajaduste ja looduskaitse vahel on üha olulisem.

Rääkisime metsanduspoliitika ja praktilise tegevuse paremast sidumisest, toetamaks kestlikku ja tasakaalustatud metsanduse arengut. Arutati rahastamisvõimalusi ning investeeringute rolli innovatsiooni ja metsapõhiste väärtusahelate arendamisel. Rõhutati puidu kui taastuva ehitusmaterjali tähtsust ning metsade laiemat rolli elurikkuse, ökosüsteemiteenuste ja süsiniku sidumise seisukohalt. Samuti toodi esile tõhusa kommunikatsiooni ja teadus-arendustegevuse olulisus metsasektori konkurentsivõime ja rohepöörde eesmärkide saavutamisel.

https://www.bmluk.gv.at/en/coli

15/12/2025

Meil on suur rõõm teatada, et meie teemajuht Ain Näkk on tunnustatud nõustajana metsanduse ja keskkonna valdkonnas!
See on oluline verstapost (z-gen kutsub "milestone") nii Aini enda professionaalsel teekonnal kui ka meie meeskonna arengus.

Tänu läbitud eksamile ja senisele kogemusele saab Ain pakkuda klientidele veelgi kindlamat ja kvaliteetsemat tuge. Tema poole võib pöörduda järgmistes küsimustes:
- mõjuga tegevused elurikkuse kao ennetamisel ja taastamisel, sh projektide faasis (päikesepargid, tuulepargid, liinialuse jms taristu)
- drooniseired (sh lindude pesad)
- DNSH hinnangud metsamajanduses
- leevendusmeetmete praktiline rakendamine (lindude pesakastide paigaldamised, haruldaste liikide istutamine jms).

Oleme uhked, et Ain on meie meeskonna liige ning ootame põnevusega uusi koostöövõimalusi, mida tema ekspertiis kaasa toob. Broneeringud talveks ja kevadeks on alanud.

[email protected] või ‪+372 5883 5055

08/12/2025

Lepinguline looduskaitse ei ole riikliku süsteemi vastand vaid praktiline lisavõimalus, mis toob tulemuse seal, kuhu keelud ja käsud ei ulatu. See asendab sunni omaniku autonoomia ja usaldusega, aidates saavutada paremaid populatsioonipõhiseid liigikaitselisi tulemusi läbi koostöö, mitte vastandumise.

Loe meie blogist:
https://loodushoiufond.ee/blogi/looduskaitse-mitte-meie-vs-nemad-vaid-jagatud-koos



Peace, not war!

30/10/2025

Täna oleme Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees WESEM ja STAY Erasmus+ projektide lõppkonverentsil, et võtta kokku tehtu ja tutvustada seda Euroopas.

Fookus on sellel, miks ja kuidas viia eetilise maakasutuse lahendused päriselt praktikasse: kompetentsid ja tööriistad maaomanike nõustamiseks 🌿, kooskõla Wildlife Estates raamistikuga ning seosed EL Vision for Agriculture and Food ja Rural Action Planiga 🇪🇺.

Juhatuse liige Pille Ligi toob esile WESEM-i põhisõnumid ja aitab sõnastada teod, mis teevad maaelu elujõulisemaks, mitmekesisemaks ja loodussõbralikumaks 🤝.

27/10/2025

Juba 30.10 oleme Brüsselis oma teemadega: maaelu tulevik Euroopas: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini

🗓️ 30. oktoober 2025
📍 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC)
-> registreerimine on lõppenud. Registreerunud külalised, palun vaadake et saabunud on kinnituskiri EESC poolt ning läbige see kinnitusprotsess, mille tulemusena peate saama endale QR koodi.

Tööriistad maaelu elavdamiseks, moderniseerimiseks ja mitmekesistamiseks.
See ühine lõppkonverents tutvustab projektide tulemusi, jagab teadmisi jätkusuutliku maaelu arengu kohta ning kaasab sidusrühmi Euroopa maastike kujundamisse — kooskõlas põllumajanduse ja toidu visiooni ning maaelu tegevuskavaga.

Esinejad:

Stoyan Tchoukanov — NAT sektsiooni president, EESC
Jerneja Rozman — Biotehnika Keskus Naklo
Juan Carlos Muñoz Flores — Ökoturismi ja maaelu arengu ekspert, COAG-Jaén
Daniel-Henri Sparmont — Asepresident, Fédération Wallonne de l'Agriculture (FWA)

Pille Ligi — Loodushoiu fondi tegevjuht
Florian Claeys — Poliitikajuht, Euroopa Komisjon, DG ENVI
Alec van Havre — FCS võrgustiku juht, Wildlife Estates Label (Belgia esindaja)
José Antonio Parcha — Tagasiside WESEM koolituselt

Moderaatorid:
Gabriele Sacchettini — RISE Foundation
Delphine Dupeux — European Landowners' Organization

: Koolitab spetsialiste jätkusuutlikus ja eetilises maahalduses, mis on kooskõlas elurikkuse eesmärkidega.
: Toetab maaturismi kutseõppe kaudu, aidates põllumeestel mitmekesistada sissetulekut agroturismi kaudu.

Rural areas are the backbone of Europe’s natural and cultural heritage, as well as vital spaces for biodiversity conservation, agriculture, and tourism. However, they face major challenges: depopulation, economic fragility, and the pressure to reconcile productive land use with environmental susta...