05/05/2026
Tänased mõtted....
Viimasel ajal olen Facebookis palju näinud postitusi, kus MTÜ palub abi annetuste näol ning lugenud ka kommentaare nende all. MTÜ juhatuse liikmena mõistan väga hästi neid keerulisi olukordi, kus tuleb pidevalt leida vahendeid erinevate arvete tasumiseks, loomadele toidu ostmiseks ning inventari ehitamiseks või parandamiseks.
Mul on vahel kahju kommenteerijatest, kes ei mõista, millised on tegelikud väljaminekud loomade pidamisel ning kelle sõnavõtud võivad kohati olla pigem teravad. Mind teeb kurvaks, et MTÜ-d ja vabatahtlikud peavad järjepidevalt tõestama, kui palju raha kulub ühe või teise looma heaolu tagamiseks. Samas ei ole ma siiani näinud ühtegi kommentaari, kus keegi tunneks huvi selle vastu, mis kell sa ärkad, mitu tundi või päeva sa veedad loomade järel koristades, kui palju liitreid sooja vett sa talvel loomadele tassid või kuidas sa emotsionaalselt toime tuled looma kaotuse ja kõige muuga, mis selle tööga kaasneb.
Kui tuua näitena üks koer, kelle peale võib ühel kuul kuluda 1000 eurot ja teisel kuul 100 eurot, siis ei tähenda see, et tema puhul oleksid igakuised väljaminekud alati samasugused või ette ennustatavad. Kulud sõltuvad konkreetsest olukorrast ja vajadustest ning võivad kuust kuusse väga palju erineda.
Kui nüüd mõelda, kuidas sellised summad üldse tekivad, siis peamine tegur on ravikulud ja seda eeldusel, et kõik näiteks koera hea elu jaoks vajalik inventar (aedik, kuut, söögi- ja jooginõud jms) on juba olemas. Iga kuu vajab koer ka toitu ning näiteks meie koerte puhul kulub ühe koera peale umbes 70 eurot kuus. Kuna meil on hetkel kolm koera, siis juba ainult toidule kulub igakuiselt märkimisväärne summa ehk umbes 210 eurot.
Olen proovinud ka arvutada hobustele kuluvat raha ehk kui palju ja millele see täpsemalt kulub. Meil on hetkel neli hobust, kes söövad nädalas ära umbes 30 - 35 euro väärtuses kuivsilo, mis teeb kokku ligikaudu 120 eurot kuus.
❗️Ehk mu neli hobust söövad vähem „raha“, kui mu kolm koera.
Samuti leian, et veterinaarkulud on hobuste, kitsede jms loomade puhul sageli väiksemad kui koerte ja kasside puhul, eeldusel, et tegemist ei ole pikaajalist ravi vajava juhtumiga.
Leian, et kõige selle juures võiks mõelda, et nii mõnigi loomadega seotud MTÜ tegeleb siiski ühiskonna pahupoolest ning ka survest tulenevate tagajärgede lahendamise ja/või leevendamisega. Siit aga küsimus: „Kui MTÜ-d ja vabatahtlikud seda ei teeks, siis kes selle kõik enda kanda võtaks?” 🥺
-Signe-