30/09/2026
Meie Tiina räägib ja hindab noorsootööd! ✨
Ole hea ja loe.
Mis on noorsootöö tegelik väärtus?
Meie juht Tiina Luks kirjutab sellest, miks noorsootöö on palju enamat kui lihtsalt vahva ajaveetmine ning kuidas tänased võimalused võivad mõjutada noore tulevikku.
👇 Loe artiklit
𝗡𝗼𝗼𝗿𝘀𝗼𝗼𝘁𝗼̈𝗼̈ – 𝘁𝗿𝗶𝗸𝗶𝗴𝗮 𝗶𝗻𝘃𝗲𝘀𝘁𝗲𝗲𝗿𝗶𝗻𝗴
Kui öelda „noorsootöö“, tuleb enamasti esimesena silme ette ilmselt noortekeskus, kus saab sõpradega piljardit või lauamänge mängida või lihtsalt pärast kooli olla. Või hoopis malev, laager, noorteüritus või skeitpark. Tegelikult on noorsootöö midagi palju suuremat, laiemat ja enamat.
Noorsootöö on võimaluste loomine. See on võimalus noorel proovida, eksida, uuesti proovida ja avastada, milles ta hea on. See on võimalus kohtuda inimestega, keda ta muidu ei kohtaks. Ja mõnikord on see ka võimalus, et üks täiskasvanu märkab noort õigel hetkel ning küsib: „Kuidas sul päriselt läheb?“
Saaremaa vallas on üle 6000 noore vanuses 7–26 aastat. Nende huvid, mured ja vajadused on väga erinevad. Mõni tahab laulda, teine mopeedi putitada, kolmas videot valmistada, neljas rulaga sõita ja viies lihtsalt leida koha, kus pärast koolipäeva turvaliselt olla. Noorsootöö ülesanne ei ole öelda noorele, mida ta peaks tegema, vaid aidata tal leida võimalusi, mis talle päriselt korda lähevad.
𝗠𝗶𝗸𝘀 𝗼𝗻 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘀𝗼𝗼𝘁𝗼̈𝗼̈𝗱 𝘂̈𝗹𝗱𝘀𝗲 𝘃𝗮𝗷𝗮?
Noor inimene õpib kogu aeg: koolis, kodus, sõpradega koos olles, erinevates tegevustes osaledes. Kodu kõrval on koolil noore arengus väga oluline roll, andes teadmisi, oskusi ja tuge edasiseks eluks. Noorsootöö täiendab seda keskkonda võimalustega, kus noor saab ise proovida, kaasa rääkida, otsustada ja oma ideid ellu viia.
Näiteks võib noor korraldada noortekeskuses väikese sündmuse. Selle ettevalmistamisel ja läbiviimisel õpib ta suhtlema, kokkuleppeid pidama, vastutust võtma, oma aega planeerima ja ootamatutele olukordadele lahendusi leidma.
Noorsootöö ei konkureeri kooli, huvihariduse ega teiste noore arengut toetavate tegevustega. Vastupidi – kõige rohkem võidab noor siis, kui need erinevad keskkonnad üksteist toetavad. Ja vahel ei ole kõige olulisem uus oskus või teadmine. Ka võimalus leida sõpru, proovida midagi uut või lihtsalt olla turvalises ja toetavas keskkonnas on noore arengus väga oluline. Noorsootöö aitab noorel kasvada inimeseks, kes usub endasse, oskab teistega arvestada ja julgeb oma elus midagi ette võtta.
𝗠𝘂𝘂𝘁𝘂𝘀 𝘃𝗼̃𝗶𝗯 𝗮𝗹𝗴𝘂𝘀𝗲 𝘀𝗮𝗮𝗱𝗮 𝘃𝗮̈𝗶𝗸𝗲𝘀𝗲𝘀𝘁 𝗮𝘀𝗷𝗮𝘀𝘁
Kujutame ette 15-aastast noort, kes alles otsib seda, mis talle sobib ja rõõmu pakub. Kooliasjad on korras, aga näiteks muusikakool või tantsutrenn ei pruugi talle huvi pakkuda. Samas meeldib talle väga rula. Ta läheb skeitparki. Esimesel korral kukub. Teisel korral ka. Kolmandal korral tuleb trikk välja. Järgmisel nädalal proovib ta uuesti. Mõne aja pärast õpetab ta sama trikki sõbrale. Pealtnäha ei ole juhtunud midagi erakordset, tegelikult aga on ta saanud kogemuse, et harjutades saab paremaks, ebaõnnestumine ei tähenda läbikukkumist ja oma oskusi saab ka teistega jagada.
Ta on saanud eduelamuse, on leidnud midagi, milles ta tunneb, et on hea. Ja mis ehk kõige olulisem – see on miski, mis hoiab teda tegevuses. Sellest võib alguse saada palju rohkemgi.
𝗦𝗸𝗲𝗶𝘁𝗽𝗮𝗿𝗸 𝗲𝗶 𝗼𝗹𝗲 𝗮𝗶𝗻𝘂𝗹𝘁 𝗿𝗮𝗺𝗯𝗶𝗱 𝗷𝗮 𝗹𝗮̈𝗿𝗺
Üks näide noorsootöö võimalustest on Kuressaare skeitpark. Park ei ole mõeldud ainult kõige osavamatele sõitjatele, sinna võib tulla ka noor, kes teeb alles oma esimesi katsetusi. Kahjuks taandatakse skatepargi olemus vahel vaid mürale ja noortegruppidele, nägemata seda, mis seal tegelikult toimub.
Tegelikult võib skeitpark olla noore jaoks kohtumispaik, treeningupaik, eneseväljenduse koht ja, miks mitte, ka kogukonna süda. Just seetõttu on väga väärtuslik, et Kuressaare skeitpark saab uuendatud. Hea ja tänapäevane skeitpark ei ole lihtsalt uus rajatis linnapildis, vaid annab noortele koha, kus liikuda, harjutada, sõpradega kokku saada ja oma oskusi proovile panna.
Veelgi enam – see annab võimaluse tuua kokku erinevate huvidega noori ning luua seal ümber uusi ettevõtmisi ja sündmusi. Kui noored ise ütlevad, mida nad tahavad teha, saavad täiskasvanud aidata sellel ideel sündida.
Nii näiteks toimus paar aastat tagasi Smuuli skeitpargis „Hoovikas“, kus noored said võistelda trikitõukeratta ja rulaga, aga lisaks astusid üles kohalikud noored räpparid, toimusid tänavatantsu ja tänavakunsti etteasted. Ühe sündmuse sisse mahtus seega sport, muusika, looming ja kogukond.
See ongi noorsootöö üks tugevusi: ühe huvi kaudu saab jõuda järgmise võimaluseni. Rulaga sõitma tulnud noor võib avastada, et talle meeldib hoopis üritusi korraldada. Räppiv noor võib leida julguse lavale minna. Pealtvaataja võib otsustada, et proovib järgmisel korral ise. Ja väiksematel võib tekkida äratundmine, et ka nemad võivad kunagi midagi sellist teha.
Aga kas sellest päriselt kasu ka on?
On küll. Noorsootöö mõju ei ole nähtav samal päeval, isegi mitte järgmisel. Kui noor käib kolm korda nädalas noortekeskuses, ei saa me öelda, et tema elu muutus täna kell 16.37. Aga aasta pärast võib seesama noor olla hoopis enesekindlam, julgem ja oma koha leidnud. Ta on leidnud sõbrad. Tal on tekkinud (uus) huvi. Ta julgeb rohkem inimestega rääkida. Ta on saanud oma esimese suvise töökogemuse malevas. Või on ta leidnud täiskasvanu, kelle käest julgeb abi küsida. Kõik see võib esmapilgul näida vähetähtsana. Tegelikult võib sellel olla väga suur tähendus. Eriti noore jaoks, kes muidu jääks oma murega üksi.
Saare maakonna siseturvalisuse arengustrateegias on välja toodud, et 2025. aasta märtsis oli Saaremaa vallas 159 noort vanuses 16–26, kes ei töötanud ega õppinud. Selliste noorteni jõudmisel nähakse ühe võimalusena koostööd noortekeskustega. See näitab hästi, miks noorsootöö ei ole lihtsalt „vahva ajaveetmine“. Mida varem jõuab nooreni inimene, kes teda kuulab ja toetab, seda rohkem on võimalusi, et probleemile leitakse lahendus enne, kui see suureks kasvab.
Noorsootöötaja roll võib olla üllatavalt suur. Ta võib aidata noorel leida endale sobiva (huvi) tegevuse, toetada teda mõne idee elluviimisel, aidata kirjutada projekti või korraldada sündmust. Vajadusel võib ta aidata leida ka suvetööd või malevakohta.
Aga mõnikord pole noorel vaja nõu ega abi millegi korraldamisel. Mõnikord on kõige tähtsam, et keegi kuulaks. Tihti ei julge noor oma mure või abipalvega pöörduda lähedaste poole, võib-olla ei ole ta valmis minema mõne ametniku või spetsialisti poole. Noorsootöötajaga võib aga olla lihtsam jutule saada, sest nad kohtuvad hoopis argisemates olukordades.
Ja siis võib ühest lihtsast lausest – „Mul on midagi, millest ma tahaksin rääkida“ – saada algus vestlusele, millel võib olla noore jaoks palju suurem tähendus, kui esialgu paistab. Selle lause väärtust on raske numbritesse panna.
𝗞𝗼̃𝗶𝗴𝗲 𝗽𝗮𝗿𝗲𝗺 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘀𝗼𝗼𝘁𝗼̈𝗼̈ 𝘀𝘂̈𝗻𝗻𝗶𝗯 𝗸𝗼𝗼𝘀 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲𝗴𝗮
Noorsootöö ei ole täiskasvanute nimekiri sellest, mida noored „peaksid“ tegema. Noored teavad ise kõige paremini, mis neid huvitab. Kui nad ütlevad, et tahavad skeitparki, siis tasub küsida, millist skeitparki nad vajavad. Kui nad tahavad bändi teha, siis tasub mõelda, kus nad saavad proovi teha. Kui nad tahavad korraldada üritust, siis tasub anda neile võimalus seda päriselt teha.
Just selline kaasamine õpetab noorele, et tema arvamusel on väärtus. Noorsootöö väärtust on lihtne märgata siis, kui vaadata suuri üritusi, uusi rajatisi või osalejate arvu. Aga tegelik mõju võib olla hoopis väiksem ja vaiksem.
See võib olla noor, kes tuleb esimest korda noortekeskusesse. Noor, kes leiab skeitpargist oma seltskonna. Noor, kes saab malevas oma esimese töökogemuse. Noor, kes julgeb lavale minna. Noor, kes pärast mitut ebaõnnestunud katset teeb lõpuks ühe triki ära. Või noor, kes lihtsalt teab, et kui elus läheb keeruliseks, on olemas koht ja inimene, kelle poole pöörduda. Noorsootöö on investeering inimestesse.
Peame meeles pidama, et tänane 13-aastane rulataja, noortekeskuse külastaja, malevanoor või bändiproovis käija on homne töötaja, ettevõtja, lapsevanem, treener, kultuurikorraldaja, volikogu liige või kogukonna eestvedaja oma kodukohas.
Kui tahame, et Saaremaa oleks hea koht elamiseks ka kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast, siis tasub vaadata väga tähelepanelikult sellele, milliseid võimalusi me täna oma noortele anname. Noorsootöö on üks osa sellest võrgustikust, mis aitab noorel kasvada enesekindlaks, aktiivseks ja oma kodukohta väärtustavaks inimeseks.
𝗧𝗶𝗶𝗻𝗮 𝗟𝘂𝗸𝘀
Saaremaa Noorsootöö Keskuse juht
