15/03/2026
Langetame pea ja mälestame sooja südamega Ida-Viru juurtega meie filmi suurmeest, kes oli oma teiste tegemiste hulgas ka Kaljo Kiisa noore filmitegija zürii liige. Öeldes, et see oli talle au ja südemetunnistuse asi. Peeter Simmi filmi "Vee peal" näitasime oma eelmise aasta öökino programmis. Sügav ja siiras kaastunne Peeter Simmi lähedastele ja sõpradele.
𝐏𝐄𝐄𝐓𝐄𝐑 𝐒𝐈𝐌𝐌
𝟐𝟒. 𝐯𝐞𝐞𝐛𝐫𝐮𝐚𝐫 𝟏𝟗𝟓𝟑 – 𝟏𝟐. 𝐦ä𝐫𝐭𝐬 𝟐𝟎𝟐𝟔
Eesti filmimaailm on kaotanud ühe oma olulisema looja – 12. märtsil lahkus meie seast filmirežissöör 𝐏𝐞𝐞𝐭𝐞𝐫 𝐒𝐢𝐦𝐦, kelle looming on jätnud sügava ja kestva jälje Eesti filmikunsti.
Peeter Simm sündis 24. veebruaril 1953. aastal Kiviõli tööstuslinnas. Juba 15-aastaselt lahkus ta kodust, et õppida kuulsa Nõo keskkooli füüsikakallakuga klassis. 1976. aastal lõpetas ta 𝘤𝘶𝘮 𝘭𝘢𝘶𝘥𝘦 Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi režiikateedri, diplomitööks lühimängufilm «Võsakurat». 1975–1993 töötas ta Tallinnfilmis mängufilmide režissöörina ja oli 1993. aastal Eesti esimese erastuudio Lege Artis Film üks rajajaid.
Peeter Simm tegi endale nime juba 1980ndate alguses sageli üheks kõigi aegade parimaks kodumaiseks linateoseks peetava „Ideaalmaastikuga” ning kirjutas end seejärel mitmete põlvkondade laste südamesse filmiga „Arabella, mereröövli tütar”. Tema tööd on olnud teedrajavaks ka rahvusvahelistel filmifestivalidel – „Inimene, keda polnud” oli meie esimene mängufilm, mis valiti maineka Cannes´i festivali programmi, ning „Head käed” esimene mängufilm, mis osales Berliini festivalil, võites seal ka auhinna.
Ligi viiekümneaastase karjääri jooksul lõi Peeter Simm 11 täispikka mängufilmi, 19 dokumentaalfilmi, seitse lühimängufilmi ning kolm lavastust teatrites. Tema dokumentaalfilmide teemadering ulatus ühiskonna valupunktidest kultuuritegelaste ja tippsportlaste portreedeni, kujunedes oluliseks osaks Eesti kultuurimälust. Lisaks tegi ta kinokroonikat ja telesaateid ning oli laste- ja animafilmide dublaažirežissöör.
Oluline osa Peeter Simmi elust oli ka õpetamine. Ta töötas aastaid õppejõuna Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis, kus tudengid hindasid teda nii nõudliku juhendaja kui ka inspireeriva mõtlejana. Aastatel 2014 – 2016 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees.
Peeter Simmi loomingut ja panust Eesti kultuuri tunnustati korduvalt. 2001. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia mängufilmi „Vee peal“ eest. 2024. aastal anti Peeter Simmile Pimedate Ööde filmifestivali elutööpreemia ja 2025. aastal riiklik kultuuri elutööpreemia pikaajalise loomingulise tegevuse eest.
Suur inimlik soojus, mis peab vastu igasugusele ideoloogiale, igasugustele olmehädadele, on tundetoon, mis Peeter Simmi töödest kõige rohkem kõlama jääb. Elujaatus oli talle väga omane. Peeter Simm ei jutustanud suurest ajaloost, vaid väikesest, lausa mikroajaloost, lihtsatest inimestest, kes ei muuda maailma, kes elavad ajastus, kuhu nad saatuse tahtel on sattunud. Kõik suured sündmused toimuvad kuskil kaugel ja mõjutavad tegelaste elu märksa vähem kui üks õnnestunud või ebaõnnestunud kalapüük...
Avaldame sügavat kaastunnet Peeter Simmi lähedastele, sõpradele, kolleegidele ning kõigile tema filmide austajatele. Mälestus Peeter Simmist elab edasi tema filmides, õpilastes ja kõigis neis, keda ta oma loominguga puudutas.
Eest Kinoliit
Eesti Filmi Instituut
Pimedate Ööde Filmifestival
Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
Eesti Kultuurkapital
Eesti Filmirežissööride Gild
Eesti Filmitööstuse Klaster
Eesti Teatriliit
Eesti Näitlejate Liit
📷 Andres Keil
