Noorte Keskkonnanõukogu

31/07/2026

✍️ NKNi tuumiku liikmed ja FFFi aktivistid Linda Lees ja Robert Pappel kirjutasid eile ERR-i arvamusloo, kus arutlesid kliimaseaduse puudujääkidest, probleemkohtadest ning sellest, kuidas kliimamuutused on juba kohal, kuid ajas keset otsustamatust lihtsalt süvenevad edasi.

🙏 Tõhus kliimaseadus on kooskõlas Pariisi leppe ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Peame Pariisi leppe 1,5 kraadi eesmärgi täitmiseks kasvuhoonegaaside heitmeid oluliselt langetama enne 2029. aasta lõppu — praegune kliimakindla majanduse seaduse eelnõu pole kooskõlas põhiseaduse ega Pariisi leppega.

💚 Noorte Keskkonnanõukogu panustas kliimakindla majanduse seadusesse mitmel korral kirjaliku tagasiside teel just seadusloome algfaasis (2023-2024). Tegime arvukalt kohtumisi kliimaministeeriumi osapoolte ja ministritega, kus küsisime täiendavaid küsimusi. Meie liikmed olid esindatud kliimaseaduse juhtrühma koosseisus.

Kliimamuutuste mõjud on juba kohal, kuid meil on veel võimalik hullemaid tagajärgi vältida, ka valijad on andnud kliimaseaduse vastuvõtmiseks Riigikogule ühemõttelise mandaadi. Peame mõtlema tulevaste põlvede peale.

Loe lähemalt:

Vajame ambitsioonikat kliimaseadust, mis võimaldaks Eestil rahvusvaheliselt võetud kohustusi täita. Praegune kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei arvesta tulevaste põlvkondade õigustega ega paku noortele kindlust. Selline seadus võib maksta praegustele otsustajatele tulevikus nende pensio...

21/06/2026

Veel 16.06 toimunud Riigikogu keskkonnakomisjoni istungist (kliimakindla majanduse seaduse arutelu), Linda kõne täispikkuses:

Usun, et paljud on tuttavad ühiskondliku narratiiviga, justkui oleks kliimateemad nooremate põlvkondade probleem, tuleviku teema ja meie oleme need, kes selle oma südameasjaks määranud on. Selles on ikka omajagu tõtt ka, kuna meie mitte ainult ei hakka elama äärmuslikemate ilmastikutingimuste keskkonnas ja kliimamuutustest tingitud sotsiaalsete probleemide keskel, vaid juba elamegi. Seetõttu on kriitilise tähtsusega kaasata noori esindajaid senisest rohkem ning tõhusamalt.

Noorte Keskkonnanõukogu on Kliimaministeeriumi juurde loodud nõuandev otsustuskogu, mis esindab noorte ja noorteorganisatsioonide keskkonnaalaseid huve nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Nõukogu eesmärgiks on kaasata noori keskkonnateemalistesse aruteludesse ja keskkonnapoliitika kujundamisse. Tunneme, et senine nõukogu sisendi arvesse võtmine on jäänud kesiseks, kuigi sisendit kliimaseadusesse oleme andnud küll, kirjalikke tagasisidesid oleme saatnud dokumentide järgi seadusloome algusfaasis, 29. november 2023, viies veebruar 2024 ning kaheksandal ja kümnendal aprillil 2024, sealhulgas teinud arvukalt kohtumisi kliimaministeeriumi osapoolte ja ministritega. Meie liikmed Kaia Konsap ja Brigitta Taling olid esindatud ka kliimaseaduse juhtrühma koosseisus.

Meie ettepanekud ei piirdunud üksnes sõnastuse parandamisega. Esitasime sisulisi muudatusettepanekuid koos põhjendustega, et kliimaseadus oleks teaduspõhisem, tugineks enam ekspertteadmistele ning arvestaks looduspõhiste lahendustega. Samuti pidasime oluliseks, et seadus looks selgema tegevus- ja rahastusraamistiku Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks. Meie oleme siin, et rõhutada – eelnõu peab tagama noortele tulevikuks kindlustunnet!

Seega, nagu korra juba mainis Yoko Alender
– 2023 Riigikogu valimistel enamus valijaid hääletasid nende erakondade poolt, kes lubasid kliimaseaduse vastu võtta. Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond.

Väike väljavõte Keskerakonna 2023 riigikogu valimisprogrammist: “Töötada välja kliimaseadus, mis võtab fookusesse kogu roheleppe eesmärgi ning tegevused selle saavutamiseks. Kliimaseaduse loomiseks kutsume kokku kliimakogu, kuhu kaasame meie parimad eksperdid ja teadlased”

Praegu jälgivad paljud jalgpalli maailmameistrivõistlusi, valijad on oma söödu andnud, kuid kliimaseaduse puhul on pall Teie väravas. Aitäh!

19/06/2026

📜Teisipäeval toimus Riigikogu keskkonnakomisjonis kliimakindla majanduse seaduse arutelu! 👥

❗Praegusel kujul menetletav kliimaseaduse eelnõu ei kaitse loodust ega inimõiguseid, sest ei kohusta kedagi panustama Pariisi leppe 1,5 kraadi globaalse soojenemise eesmärgi täitmisse. ❗

📢Eesti vajab oluliselt ambitsioonikamat kliimaseadust!

👉Noorte Keskkonnanõukogu esindasid istungil Fridays For Future Eesti aktivist Robert Pappel ning NKN-i tuumiku liige Linda Lees. Robert kõneles kohtumisel kliimaseaduse mõjust tulevaste põlvkondade õigustele. Linda rääkis lähemalt noorte kaasamise seisust kliimaseaduse eelnõu väljatöötamisel.

💡3 mõtet Linda kõnest:

1. Kliimamuutused pole ainult nooremate põlvkonade probleem või tuleviku teema.

2. Noorte Keskkonnanõukogu on andnud kliimakindla majanduse seadusesse omajagu sisendit (mitte vaid sõnastuse parandamine, aga ka sisulised muudatusettepanekud koos põhjendustega).

3. 2023 Riigikogu valimistel enamus valijaid hääletasid nende erakondade poolt, kes lubasid kliimaseaduse vastu võtta: Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond.

💡3 mõtet Roberti kõnest:

1. Praegune kliimaseaduse eelnõu jätab tulevastele põlvedele liiga suure heitmete vähendamise kohustuse, mis on vastuolus põhiseadusest ja Pariisi leppest tuleneva põlvkondadevahelise õigluse põhimõttega.

2. Kui kliimaseadus praegusel kujul vastu võtta ootab tulevasi põlvi topeltkoormus: ühelt poolt tuleb toime tulla sagenevate kuumalainete, üleujutuste, tormide ja toidunappusega, teiselt poolt tuleb täita täna tegemata jäänud kliimakohustused.

3. Kui praegused otsustajad ei suuda rahvusvaheliselt võetud kliimakohustusi täita, siis võivad tulevased otsustajad tahta kliimamuutuste kahjulikest tagajärgedest ühiskonnale tekkinud lisakulusid katta praeguste otsustajate pensionide arvelt.

🙏Loodame, et Riigikogu keskkonnakomisjon võtab meid kuulda ning muudab praeguse eelnõu noorte õiguste ja kliima- ning looduskaitse vaatest oluliselt paremaks. Jõudu neile selleks! 🙏

Vaata kogu keskkonnakomisjoni istungit siit:

https://youtu.be/KNyhc1wE6jI?si=-3qR8c9t3TUhxLkE&t=4390

01/06/2026

Eelmisel nädalal korraldasid MTÜ Mondo ja välisministeerium rahvusvahelise keskkonnaõigluse konverentsi “Responsibility and Resilience in a Changing Climate”

Peamised ja läbivad küsimused keerlesid selle ümber, kuidas ja kellele (avalik, era kui ka kolmas sektor) peaks vastutus lasuma, et kliima- ja keskkonnakriisidega edukalt toime tulla ning kuidas tõhustada vastupidavust.

Kõneleja Hilda Flavia Nakabuye, Ugandast pärit kliimaaktivist ja FFF Uganda haru rajaja, rääkis meile Victoria järve veevarude kaitsmisest ning saastamise dokumenteerimisest. Paraku on probleemne ka riigipoolne toetus. Jäi meelde mõte, et “The word is not development, it is sacrifice.”

Thank you, 🤍

Päeva ajal toimus ka mitmeid paneele, esimene kandis pealkirja “Whose lives are on the line? Gender, poverty, the costs of climate collapse”, milles arutati, et kliimamuutused on intersektsionaalsed e kõikehõlmavad — süvenevate üleujutuste ja põudade eest ei ole ükski riik kindlustatud.

Kuigi polükriisid on saanud uueks normaalsuseks ning seetõttu ligi pool inimkonnast tunneb, et meiega on lõpp, lõpetaks siiski lootust andva ja motiveeriva Heidi Solba (Teeme ära! projekti üks loojatest) tsitaadiga: “Inimestega koos töötamine muudab ka sind inimesena.”

Aitäh, 🙏

Viimane lause on tõesti tõsi, sest koostöö on elu alus ning seda tugevalt jätkades ja lippu kõrgel hoides me ei kaota, vaid võidame koos loodusega 💚

(teine pilt Dr. Angela Huston Goldi ettekandest “Why Global Cooperation Matters More Than Ever”)

✨Täname korraldajaid uute teadmiste, meeldiva ja sisuka päeva eest!

20/05/2026

Räägime kaitsemetsadest ja petitsioonist ❗️

Pidasime eile maha kohtumise kahe vana metsamehega - Leo Filippov ja Vello Keppart. Nad on koos teiste eakate metsapraktikutega algatanud petitsiooni, milles nõuavad metsade püsimist tagavat seadust, et metsa oleks ka pärandamiseks.

Mõned teadmised (nii üle kordamiseks kui ka uued), mis kohtumiselt saime:

— Praegune metsapoliitika soosib üldist liigintensiivset puidukasutust. Uue seaduseelnõuga tahetakse 70% metsamaast intensiivseks majandamiseks määrata.

— Metsa arengutsükkel on 100+ aastat ning veel 90ndate lõpus oli 122 000 hektarit kaitsemetsa all.

— Läbi kaitsemetsa kaitseme ka inimesi. Esirinnas peaksid olema looduskaitseväärtused & keskkonnakaitselised väärtused, seejärel kultuur ning viimaks majanduslikud väärtused.

❓Küsisime, kuidas liigne lageraie Eestis mõjutab kliimamuutuseid? — esiteks süvenevad põuad, kui metsa pindala on vähe. Metsad tekitavad kohalikke vihmapilvi ja vihmi. Ida-Virumaal praeguse seisuga neid enam pole. Samuti emiteeritakse lageraiega õhku palju süsinikku ning ühes muldade lagunemisega tekivad suuremadki emissioonid. Viimaks toimuvad ka kohalikud mikroklimaatilised muutused.

Fookus mõtete vahetamisel oli ennekõike ikka sellel, kuidas alles hiljuti oli meie seadusandluses peale kahte viisi majandatavate metsade (puidutulu ja loodushoid) ka oluline kolmandat viisi majandatav mets, mida nimetati kaitsemetsaks.

Kaitsemetsad väga lühidalt öeldud on olnud metsad inimese heaolu kaitseks. Neid metsi hooldati ja raiuti silmas pidades seda, et pidevalt oleks tagatud samas asukohas kõrge puistu, mis tagab kohalikule inimestele looduse hüved nagu näiteks erosioonikaitse, müratõke, mustikamets, puhkemets, mets talude lähedal jne.

Ja miks ikkagi on see just praegu oluline? 🔍

Valitsus soovib menetluses olevate metsa ja looduskaitseseaduse eelnõudega „maksustada” kogukonnametsade säilitamist, mis täidavad tänapäeval kaitsemetsa funktsioone.

Mõistame selle hukka ja kutsume allkirjastama kuni 25. maini vanade metsapraktikute rahvaalgatust

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1817-n%C3%B5uame-metsade-p%C3%BCsimist-tagavat-seadust-mets-on-p%C3%A4randamiseks

06/05/2026

✨Pöördumise link bios olemas✨

Kutsume kõiki üles allkirjastama kogenud metsameeste pöördumist meie metsade kaitseks ❗️

Paraku soovib valitsus metsa- ja looduskaitseseaduse muudatustega hoolimata suurtele vastuoludele edasi minna. Suure mõjuga eelnõude paketti surutakse läbi kiirustades, mõjusid põhjalikult analüüsimata ja kõiki erinevaid puudutatud osapooli korralikult kaasamata.

Kaasamata jäi ka NKN ja tervikuna noored, kelle tulevikku selline seadusloome negatiivselt mõjutab. Ka järgmine põlvkond tahab võimalust majandada metsi, saada tööd metsatööstuses ja nautida samu hüvesid.

27/04/2026

„Kelle mets? - meie mets!”

„Trotsin tuult ja
trotsin tormi, et saaks metsas asjad normi!”

Nädalavahetusel toimunud METSAMEELEAVALDUS „Mets on pärandamiseks, mitte ärandamiseks!” oli erakordselt vajatud ja oluline kogunemine 💯

Miks? Esiteks on Eurostati andmetel Eesti ainuke riik, kus raie ületab tugevalt puidu juurdekasvu (Forest Europe kirjutab, et Eesti puidukasutus on 131%).
Teiseks tähendab valitsuse plaan põlistada 70% Eesti metsadest nn majandusmetsadeks senisest enam lageraiet kaitsealadel ja kodumetsades. Lisaks ei arvestada väikemetsaomanikega, tööstus painutab
reegleid, kuid loodushoidlikud väikemetsaomanikud jäävad bürokraatia hammasrataste vahele.

Kuid seniks, kuni on elu, on ka lootus 💚 Et vaatamata kesisele ilmale tulid kohale sajad loodusesõbrad üle Eesti ning meeleavaldus oli eriti hästi organiseeritud ka korraldajate poolt, kestab meie lootus metsade õiglase kohtlemise suhtes edasi.

Eriline tänu ka Noorte Keskkonnanõukogu tuumiku liikmele Robert Pappelile (FFF), kes oma kõnes kinnitas, et kaitstes metsa üleraie eest, kaitseme me põhiseaduslikku korda, mille jargi on järgmistel põlvkondadel samavaärne õigus meie rahvuslikule
rikkusele kui neil, kes praegu metsast enim kasu saavad.

Iga päev on metsa päev! 🌳🌳🌳

Fotod: NKN-i liikmed, Siim Lõvi (ERR)

10/04/2026

Hei, noored looduse sõbrad! 🌲🌲

Laupäeval 25. aprillil kell 13:00 algab Tallinnas rongkäik ja suur metsameeleavaldus, kus me nõuame riikliku metsanduspoliitika muutmist ning lõppu meie metsade vastutustundetule rüüstamisele.

Eesti metsandus on just see kevad jõudnud kriitilisse punkti, kus hoolimata päevselgele üleraiele soovitakse intensiivse metsamajandamisega jätkata ja see põlistada. See tähendab muuhulgas ka meie riigi maal olevate kogukonnametsade, marja- ja seenemetsade intensiivset edasiraiumist. Jaga infot ja kutsu üles kindlasti ka sõpru osalema, et meeleavaldus tuleks meeleolukas ja võimas 🫵🙏🙏

Põhilised meeleavalduse nõudmised ja pikemalt saad teada siit ürituse alt ⬇️⬇️⬇️

https://fb.me/e/1Wvq5TRqD1

13/03/2026

Meenutusi eelmise nädala võimsast kontserdist. Aitäh, Ene-Liis Semper, noorte tuleviku pärast muretsemast ja kõigile esinejatele ja korraldajatele suured tänud seismast.

Püüame anda Noorte keskkoonnanõukoguga enda panuse, et noorte hääl ei oleks vait metsa teemadel. Noored on tulevikku vaatav osa meie ühiskonnast, nad ei tohiks olla osa vaikivast enamusest 💯

Loe lisaks: https://kultuur.postimees.ee/8429907/intervjuu-elu-ongi-ebamugav-ene-liis-semper-tahab-kaivitada-uue-arutelu-eesti-metsade-tuleviku-ule

04/03/2026

Midagi suurt on tulemas! Seda vähem kui nädala pärast 8. märtsil 🤩

Ene-Liis Semperi kontsert-etendus “Kus oled sina?”

Kontsert-etendus toimub 8. märtsil kell 18:30 Unibet Arenal, uksed avatakse kell 17.

Kontsert-etendus on suunatud küsimaks, et millise suhte loodusega jätavad praegused põlved tulevastele ja milline saab olema noorte looduskogemus, kas metsik ümbrus on midagi mida ressursiks teha, karta või midagi millest jõudu ammutada?
Esinejatenimekiri on kirju ja muljetavaldav:
Noëp
nublu
reket
Vaiko Eplik
Puuluup
Duo Ruut
Jarek Kasar ja Johan Randvere
Tõnis Mägi ja Rein Rannap
Liisi Koikson
triibupasta
Maria Kallastu
The Boondocks
Kermo Murel

Helena Lotman
Tambet Tuisk
Henrik Kalmet

Piletilevi:
https://www.piletilevi.ee/piletid/4PZPDKOS45/kontsert-etendus-kus-oled-sina

Facebooki event
https://fb.me/e/5Ig2sgbBa