12/06/2024
Võib öelda, et eile oli EKRE üks raskemaid päevi. Isegi Riigikogu valimistel saadud kaotus polnud nõnda raske, kui eilne juhatuse koosolek. Esmalt tahan öelda, et hindan väga iga inimese panust, kellega koos olen võinud kandideerida ja ühiselt anda oma panuse Eesti elu parandamiseks.
Kahju on sellest, et erimeelsused detailides võivad kujuneda nõnda vastuoluliseks, et enam ühes erakonnas pole võimalik tööd teha. Olen alati hinnanud põhimõttekindlaid inimesi ja hindan neid tänagi. Hindan neid, kes on järjepidevad oma vaadetes ja valmis astuma ka üldsusele vastu, kui see on vajalik. Samas on tänases olukorras tehtud suur viga, mida ma ei hinda. See on liigne halvustamine sotsiaalmeedias, siltide loopimine ja pooltõdede rääkimine.
See, miks erakonnast lahkunud inimesed kunagi EKRE-ga liitusid ei olnud ühe inimese järgimine vaid arusaamine, et ainus erakond, kes päriselt tegeleb Eesti rahva heaolu loomise ja traditsiooniliste väärtuste säilitamisega on EKRE. Mõistmine, et Isamaa(IRL) ei omanud tahet või julgust seda teostada tõi ka mind EKRE-sse.
Tänases globalistlikus maailmas on juba tavaks saanud, et probleem Iisraelis, Ukrainas või Lõuna-Aafrika Vabariigis on ka meie probleem. Aga siinkohal tuletan meelde, et ei Ukraina, Iisrael ega ka muud riigid tule appi Eestile taasta pereväärtuseid, takistama automaksu, maamaksu tõusu, peatama rohepöörde ideoloogilist survet kodanikule ja looma Eestile otsedemokraatiat. Ainus erakond, kes seda täna teeb on EKRE.
Eesti Vabariigi rahvuse ning perekonna püsimist toetav maailmavaade on enam kui EKRE, see on olla kodanik. Mina Eesti Vabariigi kodanikuna ei leia teist erakonda, kes meie kodumaa eest nõnda seisaks ja tulevikus loodan, et sisemised tülid jäävad sisemisteks tülideks, kus suhtutakse väärikalt ja lugupidavalt üksteisesse ning ollakse kannatlik ligimese suhtes.
Jumal hoidku Eestit!
Martin Judanov