13/03/2026
CGT Organiza Workshop Kona ba Mudansa Klimatika no Finansiamentu Klimatika
10 MARSU 2026 DILI: Core Group Transparency Timor Leste organiza Workshop kona ba Mudansa Klimatika no mós Finasiamentu Klimatika.
Koordenadór Core Group Transparency Timor Leste, Jemicarte M dos Reis, hateten katak objektivu husi Workshop ne’e mak atu Sosiedade Sivil, Akademiku no Mídia sira hatene kona ba lala’ok finansiamemtu klimatika iha Timor-Leste no harii reziliensia hasoru mudansa klimatika husi prespektiva jeneru. Inklui hasa’e Sosiedade Sivil, Akademiku no Midia sira nia abilidade hodi halo monitorizasaun no advokasia ba trasparensia no akuntabilidade finansiamentu klimatika iha Timor-Leste.
Nune’e nia saliente katak mudansa klimatika sai asuntu global ida ne’e afeta ba nasaun hotu-hotu iha mundu inklui Timor-Leste. Fenomena ida ne’e refere ba mudansa iha padraun klima, hanesan udan menus no bailoro naruk. Timor-Leste laos Nasaun kontribuisaun ba Mudansa Klimatika, no ita haree katak Timor-Leste nia kontribuisaun ba emisaun gas estufa hamutuk 0.003%, maibe nia impaktu boot tebes ezemplu hanesan akontese siklone seroja iha 4 de abril 2021, uma kain 10.000 tenke evakua ba iha fatin seguru, Uma kain 34.000 mak sai vitima no populasaun hamutuk 40 mak lakon vida. No impaktu seluk mak feto sira hasoru violasaun jeneru, dezafiu iha setor agrikultura, no deslokasaun tanba dezastre klimatika.
Eventu klimatika ne’ebé akontese no afeta komunidade sira hanesan bailoro naruk be’e maran, animal mate, feto sira tenke ba kuru be dook, udan la regular tempu kuda la klaru, atividade agrikultura sira labele halo atividade produsaun ho regular, udan extremu inunadasaun estraga komunidade sira nia hela fatin no sasan. No iha justisa klimatika ita husu ba nasaun boot sira atu responsabiliza aktu ne’ebé sira no atu kumpri mós konvensaun Internasional.
Nia informa liu tan katak finansiamentu Klimatika ne’ebé mak mai iha Timor-Leste partikularmente atu suporta ba iha programa adaptasaun no mitigasaun husi mudansa klimatika, nune’e hamutuk ho Oxfam, CGT-TL ho APFTL halo tracking ba finansiamentu klimatika mai iha Timor-Leste iha tinan 2018-2023 hamutuk milaun 242.
Reprezenta Board CGT Mario da Silva mos hatete, Timor Leste nia kontribuisaun ba mudansa Klimatika 0.003, maibe nasaun ne’ebé mak kontribui boot ne’e Xina segundu mak EUA no nia afetadu ba nasaun kiik sira iha ilha pasifiku tanba nasaun boot sira preparadu hodi hasoru mudansa klimatika.
" Hau hanoin CGT mos hola papel importante mos ba asuntu mudansa klimatika".
Entrentatu Sosiedade Civil, Akademiku no media sira mós salienta katak, kauza prinsipal husi saida mak hodi hamosu mudansa klimatika, tanba dalabarak akontesementu mudansa klimatika feto sempre vitima liu iha akontesimentu sira ne’e. Alternativu no mekanismu saida mak Timor-Leste iha hodi rezolve no normaliza fila situasaun ida ne’e atu nune’e feto labele sai vitima bebeik ba problema mudansa klimatika.
Enkuantu sira mós husu estadu Timor-Leste atu kria lei ida oinsa mak Timor-Leste atu asesu direita fundus kona ba klimatiku nian, ne’ebé apoiu husi nasaun parseriu tanba agora dadaun fundu klimatiku ne’ebé Timor-Leste iha tenke asesu fali husi husi agensia akreditadu sira.
Iha atividade Workshop refere, oradores sira mak hanesan Jestora programa Fundu Klimatika husi Alumi Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL), Efigenia Makikit ne’ebé aprezenta kona ba “Feto sira nia esperiensia hasoru mudansa klimatika iha Timor Leste no Finansiamentu Klimatika iha Timor Leste”. No Jestor Programa Fundu Klimatika Core Group Transparency Timor-Leste, Laurentino Alves aprezenta kona ba Finansiamentu Klimatika inklui adaptasaun no mitigagasaun wainhira akontese mudansa Klimatika iha Timor Leste.
Total partisipante hamutuk nain 53 kompostu husi feto 25 no mane 28.
Enkuantu partisipante sira ne’e mai husi Sosiedade Civil sira mak hanesan, FONGTIL, TLCE, FTM, ASOSIASAUN HAK, AJAR, RHT0, AEPTL, FHF, MDI, HABURAS FOUNDATION, APFTL, no Akademiku sira husi ISC, UNITAL inklui media nasional sira mak hanesan, Tatoli.IP, RTTL.ep, NEON METIN, TIMOR POST no mos sekretariadu Core Group Transparency Timor-Leste.
Atividade ne’e organiza liu husi servisu hamutuk entre CGT-TL ho parseriu Oxfam iha Timor Leste liu husi programa Koutui.
Atividade ne’e rasik realiza iha salaun Asosiasaun HAK, tersa feira (10/03/2025).