Herse läänistas aastal 1470 Heinike von Jeszes´ele (Heinrich von Jesskes) Olustvere vakuses S.-Jaani kihelkonnas veski ja 3 adramaad, millest kujunes mõis.
1592 kinnitas Sigismund III Jaska Friedrich von Grunde (või Grundeiss?) naisele kui H. von Jeszkese lähimale veresugulasele, 1599. revisjoni järgi kuulus see Fr. Rootsi aja algul läänistati see valdus, mida nähtavasti mõnede küladega suurendati, J. Buxhöfdenile; selle naise - Anna von Bremeni (Brehmen) kaudu omandas Jaskamõisa (tookord Alakillhoff) tema väimehena Philip Uhlstedt, kes seda valdas 1638. aastani. Sel ajal kuulusid Jaskamõisa (Alaküla) alla järgmised külad: Kuiafer, Maddiskylla (Maddist = Mudiste) ja Teckssferkylla (Teck ssfer, Textfer). Neljandasse - Ollakühll-nimelisse külla (= Alaküla) oli rajatud mõis. Ei ole teada, millal Mudiste küla eraldati Jaskamõisast ja liideti Sürgeverega ja Tääksi Olustverega. Hagemeistri järgi oli Anna von Bremeni väimeheks Adolph Grass, kes 1640 müüs mõisa 5000 taalri eest Valentin Schillingile. Viimane omakorda müüs selle valduse koos veskiga 14.07.1663 sama hinna eest Pontus Friedrich krahv de la Gardiele. Millegipärast siiski de la Gardie ja Schillingi pärijad veel 1675 protsessisid Jaskamõisa omandiõiguse pärast. Reduktsioon tõi aga mõisa kroonule. Alates 1789. aastast sai Jaskamõisa Tšogolkovi ja ta pärijate valdusse; nende käes püsis ta, kuni Alexander Pawlowits Tšogolkov müüs selle 1859. aastal 50000 rbl. eest Paul krahv Fersenile. Selle perekonna kätte Jaskamõisa jäigi kuni Vene aja lõpuni.
