14/06/2026
Vanema põlvkonna metsameeste RAHVAALGATUS "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on pärandamiseks! " on jõudnud Riigikokku! Sel puhul jagame avakõnet metsameeleavalduselt, mis meil siin lehel veel jagamata.
"Üks metsaomanik rääkis mulle oma loo. Talle helistatakse pidevalt sooviga tema metsatukake ära osta ja maha raiuda. Tema küsis seepeale arvutuskäiku: kui palju ta saaks raha ja kui kauaks jätkuks tal sellest rahast küttepuude ostmiseks. Selle põhjal tegi ta entusiastlikule metsa raiuda soovijale lihtsasti selgeks, et väikemetsaomanikule on mets tõesti kasukas - temalgi on mets olnud juba paarkümmend aastat, igal aastal on ta sealt saanud oma küttepuu, vajalik palkki majapidamisse on tulnud oma metsast, niisamuti ka muud metsaannid, mets aga on ikka püsti. Lagedaksraiumisest saadavast rahast oleks jätkunud üsna vähesteks aastateks, metsa kasvamine ja kujunemine lageraielangile võtab aga aega palju rohkem.
*
Olen Farištamo, olen üks paljudest metsameeleavalduse korralduse taga olevatest inimestest. Tänasesse on meid toonud ühelt poolt jätkusuutmatu metsade majandamine ja teiselt poolt kõik need inimesed, kes on läbi aastakümnete seisnud ja rääkinud Eesti metsade eest.
Ei ole olemas mitte mingit MÜÜTILIST metsa- ja looduskaitsjat, kes "paneb kõik kinni", "keelab kõik ära". Oleme kõik ise need, kes on targa metsade majandamise poolt, oleme selle poolt, et valitsus teeks konkreetsed sammud üleraie peatamiseks, et me ei raiuks rohkem metsi kui metsi kasvab. Sest see pole tark.
On omamoodi salakaval õelus näidata, justkui oleks metsaomanikud ja looduskaitsjad midagi täiesti erinevat. Tegelikult me ju räägime ja tunneme sarnaselt - mets on oma olemuselt kõigi võimaluste mets - inimese jaoks on see koht, kust saada omale vajalik puu, kus olla korilane, matkata, pildistada, molutada... Lisaks meile on mets elupaik ligi 20 000 liigile, kelle jaoks tähendab metsa lagedaksraiumine nende kodude ja kodupaikade hävitamist.
Küsimus ei ole MITTE kunagi olnud selles, kas metsa üldse tohib raiuda. See on linnu "siit-siit-metsast-ei-tohi-võtta-mitte-üks-pirrutikk" laul. Kindel aga on, et praegune liigintensiivne metsade raiumine teeb meid ühiskonnana iga aastaga vaesemaks. Ja miks me seda küll peaksime tahtma?
Lõpetan Lennart Meri sõnadega aastast 2000: "Olgem omal maal peremehed ja mitte kolonistid, kes rahahimust jätavad endast maha rüüstatud maa. Ainult rahas loodust mõõta ei saa." Eesti metsad on rahvuslik rikkus, mets on pärand, metsa kasutame ise, aga metsa hoiame oma lastelt laenuks."
📷 Farištamo Eller
