Päästame Eesti Metsad MTÜ

  • Home
  • Päästame Eesti Metsad MTÜ

Päästame Eesti Metsad MTÜ Aita meil Eesti metsi kaitsta annetades EE197700771004651360.

Vanema põlvkonna metsameeste RAHVAALGATUS "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on pärandamiseks! " on jõudnud...
14/06/2026

Vanema põlvkonna metsameeste RAHVAALGATUS "Nõuame metsade püsimist tagavat seadust - mets on pärandamiseks! " on jõudnud Riigikokku! Sel puhul jagame avakõnet metsameeleavalduselt, mis meil siin lehel veel jagamata.

"Üks metsaomanik rääkis mulle oma loo. Talle helistatakse pidevalt sooviga tema metsatukake ära osta ja maha raiuda. Tema küsis seepeale arvutuskäiku: kui palju ta saaks raha ja kui kauaks jätkuks tal sellest rahast küttepuude ostmiseks. Selle põhjal tegi ta entusiastlikule metsa raiuda soovijale lihtsasti selgeks, et väikemetsaomanikule on mets tõesti kasukas - temalgi on mets olnud juba paarkümmend aastat, igal aastal on ta sealt saanud oma küttepuu, vajalik palkki majapidamisse on tulnud oma metsast, niisamuti ka muud metsaannid, mets aga on ikka püsti. Lagedaksraiumisest saadavast rahast oleks jätkunud üsna vähesteks aastateks, metsa kasvamine ja kujunemine lageraielangile võtab aga aega palju rohkem.
*
Olen Farištamo, olen üks paljudest metsameeleavalduse korralduse taga olevatest inimestest. Tänasesse on meid toonud ühelt poolt jätkusuutmatu metsade majandamine ja teiselt poolt kõik need inimesed, kes on läbi aastakümnete seisnud ja rääkinud Eesti metsade eest.

Ei ole olemas mitte mingit MÜÜTILIST metsa- ja looduskaitsjat, kes "paneb kõik kinni", "keelab kõik ära". Oleme kõik ise need, kes on targa metsade majandamise poolt, oleme selle poolt, et valitsus teeks konkreetsed sammud üleraie peatamiseks, et me ei raiuks rohkem metsi kui metsi kasvab. Sest see pole tark.

On omamoodi salakaval õelus näidata, justkui oleks metsaomanikud ja looduskaitsjad midagi täiesti erinevat. Tegelikult me ju räägime ja tunneme sarnaselt - mets on oma olemuselt kõigi võimaluste mets - inimese jaoks on see koht, kust saada omale vajalik puu, kus olla korilane, matkata, pildistada, molutada... Lisaks meile on mets elupaik ligi 20 000 liigile, kelle jaoks tähendab metsa lagedaksraiumine nende kodude ja kodupaikade hävitamist.

Küsimus ei ole MITTE kunagi olnud selles, kas metsa üldse tohib raiuda. See on linnu "siit-siit-metsast-ei-tohi-võtta-mitte-üks-pirrutikk" laul. Kindel aga on, et praegune liigintensiivne metsade raiumine teeb meid ühiskonnana iga aastaga vaesemaks. Ja miks me seda küll peaksime tahtma?

Lõpetan Lennart Meri sõnadega aastast 2000: "Olgem omal maal peremehed ja mitte kolonistid, kes rahahimust jätavad endast maha rüüstatud maa. Ainult rahas loodust mõõta ei saa." Eesti metsad on rahvuslik rikkus, mets on pärand, metsa kasutame ise, aga metsa hoiame oma lastelt laenuks."



📷 Farištamo Eller

07/06/2026

Oli harukordne võimalus osaleda kontserdil Tõrasoo kaitseala metsas, kus linnulaulukoori ja kauneid kuldkingi täiendas J.S. Bachi tšellomuusika.


Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kutsus 5. juunil Sagadisse metsapoliitika üle arutama puidusektori, teadla...
07/06/2026

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt kutsus 5. juunil Sagadisse metsapoliitika üle arutama puidusektori, teadlased, looduskaitsjad, poliitikud ja ametnikud Eesti metsapoliitika järgmiste sammude arutamiseks.

🗣 Andres Sutt (energeetika- ja keskkonnaminister) avaldas rõõmu, et suudame erinevate vaadetega olla ühes ruumis ja esitada neid vaateid viisakalt.
🗣 Jaano Haidla (Graanul Invest, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit) ütles, et metsaandmete tõlgendamine on jäetud igaühe enda teha ja siin on väga suure veaga hakkama saadud.
🗣 Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tiit Maran (SDE) rääkis, et takistuseks on ministeeriumi puudulik andmeesitlus. "Tugevalt oli rõhutatud teadusnõukogu vajadust, rääkisime ka rahvakogust, mis võiks anda ühiskondliku dimensiooni sinna juurde."
🗣 Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht Silvia Lotman avaldas lootust, et ministeerium ehitaks reedese hea alguse peale, kutsuks kokku pikaajalisema koostöö formaadi ja korraldaks ka laiema ühiskondliku dialoogi, et poliitikud saaksid ühiskonnalt selge mandaadi, milline ootus on Eesti metsa kasutamisele ja hoidmisele.
🗣 Faristamo Eller (Päästame Eesti Metsad MTÜ) rääkis, et keskkonnaagentuuri kodulehele oleks väga vaja graafikuid koos spetsialistide selgitustega. "Kui mainisin Sagadis toimunud arutelul fakti, et Eestis metsatagavara langeb juba aastaid liiga suure raie tõttu, väitis laudkonnas istunud puidutööstuse esindaja, et see pole fakt. Samas lauas istunud keskkonnaagentuuri esindaja võttis selle peale välja metsatagavara langust näitava joonise ja asus selgitama. Keskkonnaagentuuri kodulehele oleks väga vaja seda graafikut koos spetsialistide selgituse ja tulevikuprognoosiga. Samuti peaks saama sealt lugeda spetsialistide poolt öelduna, millise protsendi majandusmetsa brutojuurdekasvust saab reaalsuses raiuda, koos vastava graafiku ja tulevikuprognoosiga."

Täpsemalt Postimehes: https://www.postimees.ee/8485808/uhislook-jaakeldrist-nii-puidutoosturid-kui-looduskaitsjad-nouavad-riigilt-sama-asja

⚖️ Riigikohus rahuldas 1. juunil MTÜ Meie Nursipalu taotluse tühistada Keskkonnaameti antud raieload RMK-le metsatöödeks...
05/06/2026

⚖️ Riigikohus rahuldas 1. juunil MTÜ Meie Nursipalu taotluse tühistada Keskkonnaameti antud raieload RMK-le metsatöödeks Nursipalu harjutusvälja kõrval, leides, et viimased ei kaasanud kohalikke piisavalt.

⚖️ Riigikohus selgitas, et riigimetsa majandamisel kehtivad tavalisest RANGEMAD nõuded, kuna riigimets täidab seaduse järgi ka AVALIKKE ülesandeid, milleks on muu hulgas elukeskkonna hea kvaliteedi (!) tagamine.

⚖️ Arutusel olnud kohtuasi puudutas metsateatisi (raielube), mille keskkonnaamet andis 2024. aastal RMK-le, et teha lageraieid Võru maakonnas Sõmerpalu aleviku ja kaitseväe Nursipalu harjutusvälja vahele jääval alal. Muu hulgas viitas MTÜ Meie Nursipalu oma kaebuses sellele, et riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) oli 2023. aastal kohtumisel rahvaga lubanud, et metsa jäetakse harjutusvälja mürapuhvrina võimalikult palju ALLES.

⚖️ Elanike huvidega arvestamine on riigikohtu hinnangul eriti tähtis olukorras, kus asulalähedane riigimets võib olla puhvriks või hüvitusmeetmeks seoses mõne häiringuid põhjustava objektiga – nagu seda on kaitseväe harjutusväli.

⚖️ Riigikohus ei nõustunud keskkonnaameti seisukohaga, et amet ei pidanud raielubade andmisel kontrollima, kas teised riigiasutused on oma kohustusi täitnud. RMK, RKIK ja keskkonnaamet pole erinevad isikud, vaid esindavad kõik Eesti Vabariiki. Kohalikud elanikud on õigussuhtes riigiga tervikuna, mitte keskkonnaametiga.

⚖️ Loe kohtuotsust siit (lingid meedias ilmunud kajastustele kommentaarides): https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-riigimetsas-raietoode-kavandamisel-tuleb-kohalikud-kaasata

🌲🌳 Raul Rosenvald, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse teadur ja Liis Kuresoo, Tartu...
04/06/2026

🌲🌳 Raul Rosenvald, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse teadur ja Liis Kuresoo, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi säästliku metsanduse nooremteadur kirjutasid ERR-i Eesti metsaseaduse ühest eesmärgist, mis on tagada SÄÄSTLIK metsamajandamine, kuid planeeritavates metsaseaduse muudatustes ei ole meetmeid, mis seda tagada suudaksid.

🔹️ Kui mujal Euroopas on metsade puidutagavara püsinud viimasel kümnendil peale suurt kasvu üsna stabiilsena, siis Eestis on see seitse aastat olnud LANGUSES.

🔹️ Eestis on raieintensiivsus praegu sellisel tasemel, et metsaseaduses kirjeldatud eesmärki – tagada säästev metsade majandamine – EI OLE võimalik täita.

🔹️ Eelmise aasta Paide Arvamusfestivalil jätkusuutliku metsamajandamise paneelis olid kõik arutlejad, sh energeetika- ja keskkonnaminister, keskkonnaagentuuri direktor ja RMK esindaja nõus põhimõttega, et taastuvate ressursside majandamine on jätkusuutlik, kui järgnevatel põlvedel on võimalik tarbida neid ressursse vähemalt samasuguses mahus.

👀 Siiski rakendavad nii Kliimaministeerium, keskkonnaagentuur kui ka RMK hoopis teistsugust praktikat. Näide on riigimetsa männikute majandamise praegune seis ja edasine plaan: aastal 2018 raiuti neid 3800 ha aastas, 40 aasta pärast saab RMK esitatud prognoosi järgi raiuda ainult pool sellest ja 60 aasta pärast ainult 1300 ha/a.

👀 Männikutes ei suurenda raieaja edasi lükkamine puistu kahjustuste riski. Ometi plaanitakse näiteks viljakaid männikud (lageraie lubatud vanuses 90 aastat) raiuda keskmiselt 60 aasta vanusena. Seda võimaldab küpsusdiameetri järgi raiumine, mis tähendab, et metsi ei raiuta mitte siis, kui need ületavad metsaseaduses ette nähtud vanuse, vaid kui need on kasvanud raiet lubava jämeduseni. See jämedus saabub meie parimatel männikutel 30 aastat küpsusvanusest varem.

🔹️ Endine RMK ja keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar nimetab laialdast (riigi)metsa raiumist kohe pärast raieküpsusesse jõudmist metsapoliitiliseks ebaküpsuseks.

❗️ Viimase kümne aasta jooksul on uuendusraie (lage- ja turberaie) pindala olnud keskmiselt 34 500 ha aastas. Keskkonnaagentuuri andmetel on puidutagavara mittevähendav uuendusraiete pindala 22 000 ha aastas.

❗️ Viimasel kümnendil on raie olnud suurem kui netojuurdekasv, seega puidutagavara on vähenenud kokku 37 miljonit tihumeetrit.

❗️ 2000. aastate alguses oli periood, kui raiemahud olid oluliselt madalamad (uuendusraie pindala 16000 ha/a). Selle põhjuseks olid toona rangemaks tehtud raiepiirangud. Ka praegu oleks vaja raiepiiranguid jälle rangemaks teha (ei ole arvata, et turg piiraks raiemahtusid), et kümne aasta pärast oleks jälle "viimase 20 aasta raie" netojuurdekasvu piirides.

❗️ Raiepiirangud on üks põhiline tööriist, millega riik saab reguleerida raiemahtusid. Juba paarkümmend aastat tagasi juhtis sellele tähelepanu Ivar Etverk: "Kui seadussätted ei piira raieid piisavalt, siis peab neid karmistama".

🔹️ Metsade säästva majandamise mõttega haakub hästi metsade multifunktsionaalse majandamise idee, mis tähendab, et metsade majandamisel püütakse pakkuda võimalikult palju erinevaid hüvesid: tarbepuitu, elurikkust, puhkevõimalusi, süsinikuvaru ja paljusid teisi metsaväärtusi.

🔹️ Paraku ei ole praegu planeeritavates metsaseaduse muudatustes meetmeid, mis metsamajandust jätkusuutlikkusele suunaksid ning seetõttu jääb tõenäoliselt saavutamata metsaseaduse eesmärk tagada metsa säästev majandamine. Siiski on lootustandev märk, et minister Andres Sutt tõmbas esialgu seadusemuudatustele pidurit ja tahab otsida võimalusi seda paremaks teha.

Artikkel: https://www.err.ee/1610046052/rosenvald-ja-kuresoo-metsaseadus-peab-tagama-metsa-koigi-rollide-tasakaalu

👀 Ehk on praegu hetk, mil otsa vaadata oma eesmärkidele ja põhimõtetele ning mõelda, kui kaugele laseme AHNUSEL oma ühis...
02/06/2026

👀 Ehk on praegu hetk, mil otsa vaadata oma eesmärkidele ja põhimõtetele ning mõelda, kui kaugele laseme AHNUSEL oma ühiskonda viia ja kui JULMAKS muuta.

⚖️ Tänavu jaanuaris tegi Riigikohus märgilise otsuse*, mis võiks lõpetada aastaid kestnud vaidlused. Kohus leidis, et raietööde peatamiseks pesitsusajal ei ole vaja eelnevalt linde loendada ega tõendada iga konkreetse pesa olemasolu. See lahend kinnitab ettevaatuspõhimõttega arvestamise olulisust: me ei saa eeldada, et linde ei ole, kui me neid esmapilgul ei näe. Mis meil siis veel puudu on pesitsusrahu kehtestamisest?

Üle 9️⃣0️⃣% Eesti inimestest pooldab pesitsusrahu. Arusaam, et pesitsevat lindu ei tohi segada, on meisse ilmselt kultuuriliselt väga sügavalt juurdunud. Kui aga otsustajad seda häält ei kuula, siis tekib küsimus: kelle HUVE nad esindavad? Kas me oleme riik, mis teenib oma inimesi ja elu, või riik, mida käsutavad masinad ja mõne inimese lühiajaline kasum?

LAHENDUS on juba aastaid otse silma vaadanud: seadusega sätestatud kuupäevaline raiekeeld, metsateatistele märge pesitsusajal raiumise keelust ning kõrged trahvid rikkujatele. Seda ei peaks käsitlema kui rünnakut majanduse vastu, vaid kui AUSTUST pikaajalise ja säästliku metsade majandamise vastu. Enamik metsamajandajaid ei lähegi kevadsuvisel ajal metsa raiuma ja nende jaoks ei ole ranged reeglid vajalikud. Küll aga on väike osa, põhiliselt suurmetsamajandajaid, kelle väärtushinnangutes elude hoidmine ja jätkusuutlik metsade majandamine ei ole iseenesestmõistetav – ning nende jaoks tuleb meil ühiskonnana ranged seadused luua.

‼️ Jäme ots näib olevat Keskkonnaameti juhi RAINER VAKRA käes, kelle võimuses on anda juhised vajalikeks tegevusteks, et kuupäevaline pesitsusrahu jõuaks kiiremas korras looduskaitseseadusesse ja hakkaks kehtima kõikjal Eesti metsades.

* Riigikohtu otsus annab Keskkonnaametile õigusliku aluse peatada raied koheselt kõikjal, kus on põhjendatud eeldus lindude pesitsemiseks. Kus on mets, seal pesitsevad ka linnud, ning järelikult on ametil õigus keelata raied kogu pesitsusperioodi jooksul kõigis metsades. Otsus annab ka suunise kuupäevalise pesitsusrahu seadusesse kirjutamiseks. Kohus rõhutas, et nii lageraie kui ka harvendusraie võivad kaasa tuua lindude tahtliku häirimise või pesade hävitamise, mis on otseses vastuolus ELi linnudirektiiviga. See välistab olukorra, kus pesitsusrahu kehtivus sõltub juhuslike või puudulike vaatluste tulemustest. Me teame, et linnud on peidulised; nende pesi on peaaegu võimatu leida ka kogenud ornitoloogil, rääkimata harvesterijuhist. Eeldada, et keegi suudaks masina ees joostes iga elusolendi tuvastada, on samuti pigem absurdne."

👇Loe kogu artiklit, mille kirjutasid Kaia Konsap, Piret Räni, Faristamo Eller, aprillikuu Trinoklist, link kommentaarides.

29/05/2026

Meie MTÜ juhatuse liige Liina räägib pesitsusrahust ja linnupesadest oma koduaias.

Kliimaministeerium & Keskkonnaamet, piinlik peaks teil olema praeguse süsteemi pärast, mis võimaldab metsalindude pesade hävitamist kõige haavatavamal ajal.


pesitsusrahu.org

Erametsaomanik Tõnu Runnel juhib tähelepanu mõnele talupojatarkusele 👇Eesti on Euroopas ainus riik, kus metsatagavara Eu...
28/05/2026

Erametsaomanik Tõnu Runnel juhib tähelepanu mõnele talupojatarkusele 👇

Eesti on Euroopas ainus riik, kus metsatagavara Eurostati andmetel VÄHENEB, mis tähendab, et meil lastakse rohkem raiuda kui metsa juurde kasvab - kuidas nii peaminister Kristen Michal ja keskkonnaminister Andres Sutt?

🧠 Meenutame, kuidas Reformierakond ja Eesti 200 võimule tulid - nimelt lubasid nad Eesti metsade halveneva seisundi ümber pöörata ja selleks raiuda VÄHEM, kui on metsa juurdekasv, ja PEATADA looduslike elupaikade vähenemine.

👉 Metsaomanik Tõnu Runnel: "Valitsus ongi töötanud õigusliku raamistiku kallal, mis need lubadused ellu saaks rakendada – metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatustega ning metsanduse arengukava vastuvõtmisega, mis kavandatud kujul oleksid vastupidise mõjuga – põlistaksid metsandussektori üle võimete elamise nii majanduslikult kui ka looduse seisukohast ning läheksid otseselt vastuollu tõotustega, mida valitsuserakonnad valijatele andsid."

◾◼️⬛️ Runnel juhib tähelepanu, et ka minister Sutt on tunnistanud keskkonnaagentuuri andmetele tuginedes, et Eestis ületas viimase seitsme-kaheksa aasta keskmisena raiemaht majandatavates metsades metsa netojuurdekasvu!

❗ Oluline on mõista, et kuna puidusektoris on suurtootjad seotud isikute kaudu ka suurimate metsaomanike hulgas, on toorme kättesaadavust võimalik lisaks impordile suurendada regulatsioonide kõrvaldamise ja ärahoidmisega!

👉 "Täiendav kodune tooraine on tööstuse vaatest lukustatud reeglite taha, mille seadjaks on ühiskond ning hoidjaks valitsus ja riigikogu."

◾️◼️⬛️ Reaalsus on see, et puidutagavara majandusmetsades kiirelt väheneb (liiga suure raie tõttu) ja kvaliteetset puitu on vaja kusagilt ju leida. Runnel: "Kui majandusmetsadest enam piisavas koguses tooret ei saa ja idapiir on endiselt suletud, siis kulub see järjepidev töö reeglite eemaldamiseks kuhjaga ära."

👉 "Siinses kultuuriruumis korraldatakse ühiselu viisil, et valitsus tagab ka ühiste huvide kaitstuse, sh meie elukorralduse jätkusuutlikkuse üle aegade, ning on aeglane, tasakaalustav jõud, mis üheksa korda mõõdab, enne kui lõikab. Lubada valimisprogrammis üht ning siis teha kiirustades ja segadust külvates risti vastupidi teist, piirdudes erahuvide börsi rolliga – see on teise aja ja teise kultuuri viis asju ajada.
Plaanitud metsandusvaldkonna seadusemuudatused ja arengukava on toored nii sisult kui ka vormilt ja nendega tuleks otsast uuesti pihta hakata selliselt, et valitsus ja ametnikkond ise seisavad avalike huvide eest, professionaalselt, üheksast viieni, terve ühiskonna rahastusel – nii nagu põhiseadus ja riigikorraldus seda ette näevadki."

Loe tervet Tõnu Runneli nädala kommentaari siit: https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120585383/nadala-kommentaar-tonu-runnel-valitsus-ara-hulga-enda-valijaid-ja-eesti-metsa

Müüdimurdja! 👇* Ja seda ka, et metsaseaduse eelnõu tuleks lõplikult tagasi võtta. Üleraie tuleb ära lõpetada!👉 "Tihti pü...
27/05/2026

Müüdimurdja! 👇
* Ja seda ka, et metsaseaduse eelnõu tuleks lõplikult tagasi võtta. Üleraie tuleb ära lõpetada!

👉 "Tihti püütakse Eesti metsade üleraiet õigustada väitega, et esimesel iseseisvusperioodil oli metsasus praegusest üle poole võrra väiksem. Toona aga loeti metsaks vaid neid alasid, mis olid omaniku soovil arvele võetud metsamaana. Näiteks talumetsad metsamaa hulka ei kuulunud. Leidus ka teisi suuri alasid, kus kasvas elujõuline mets, kuid mis ei olnud arvel metsana. /.../

✅ Kuigi kohati oli eestiaegne metsandus säästlikkusest kaugel, leidus siiski neil aastakümnetel kordades rohkem põlismetsa ning puutumatuid metsa- ja märgalamassiive, need on sellised kohad, kus sajandite jooksul on inimtegevus olnud minimaalne. Raskesti ligipääsetavates piirkondades oli raiesurve tänapäevast oluliselt väiksem, sest nende metsadeni lihtsalt füüsiliselt ei jõutud. /.../

◾ Aastal 2018 ulatus raiemaht lausa ligi 13 miljoni tihumeetrini. Selle asemel, et nõukogude ajal juurde kasvanud metsa jätkusuutlikult majandada, on viimaste valitsuste kindel otsus olnud see tagavara kiirkorras maha raiuda ja juba praegu oleme Nõukogude ajal kasvanud metsavarud ära kasutanud (!). Peale rekordiliste raiemahtude on ka viimaste aastakümnete raieintensiivsus (raiutud tihumeetreid hektari kohta) kaks korda suurem möödunud sajandi haripunktidest.

◾ Seda on võimaldanud viimasel sajandivahetusel alguse saanud seadusemuudatuste jada, mida iseloomustavad raievanuste alandamine, küpsusdiameetri põhjal (st raievanusest nooremate metsade) raiete lubamine ning üleriigilise raiete planeerimise lõpetamine.

◾ Nende seadusemuudatuste tagajärjel võib praegu teha mõneaastase vahega mitmehektarilised lageraielangid juba isegi 30–40 aastastesse metsadesse. Kes vähegi soovib, saab metsaseadust järgides kümne aastaga lagedaks raiuda sajahektarilise või suuremagi maa-ala. Sellist olukorda pole varem metsaseadus lubanud. /.../

❗Vähim, mida saab teha, on metsaseaduse eelnõu lõplikult tagasi võtta. Säästliku metsamajandamise taastamiseks on aga tarvis metsaseadust muuta hoopis vastupidises suunas ning eemaldada sellest üleraiet soodustavad mehhanismid."

Loe ELFi metsaekspert Eliisa Passi lugu ERR-st: https://www.err.ee/1610038108/eliisa-pass-metsamaastiku-ajalugu-ei-oigusta-laastamispoliitikat

Address


Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Päästame Eesti Metsad MTÜ posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Päästame Eesti Metsad MTÜ:

  • Want your organization to be the top-listed Non Profit Organization?

Share