17/09/2026
"Taastamiskavas on kirjeldatud praegust puudulikku õigusselgust ja seaduse ebapiisavat jõustamist seoses pesitsusrahuga, kuid kavas puuduvad piisavalt konkreetsed ja siduvad meetmed, mis tagaksid üleriigilise pesitsusrahu, sh vastavad kuupäevad ja rakendamise ajakava. „Lindude jaoks on kevad kõige olulisem aeg aastas. Just siis vajavad nad võimalust rahulikult pesitseda ja pojad üles kasvatada,” ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. /.../
Eesti metsamaastiku üks peamine probleemkoht on kujunenud killustatus - metsaelupaigad ei ole intensiivse raie tõttu enam omavahel ühendatud. Sidusus on metsaelustiku jaoks äärmiselt oluline ning seda aitab tagada kaitsealadel ja rohevõrgustikus majandamine ilma uuendusraieteta. “Metsaelupaikade omavahelised ühendused püsivad vaid siis, kui elujõulise metsaga kaetud alad on omavahel ühendatud. Lagedaks raiutud metsamaa seda ei võimalda, vaid killustab maastiku ja sealsed elupaigad. Liigid ei vaata andmebaasist kaarte, vaid saavad liikuda ikka seal, kus on päriselt mets,” rääkis ELFi metsaekspert Eliisa Pass.
Praegu tohib Eestis metsa raiuda juba juhul, kui puudel on teatud diameeter saavutatud, aga seaduses kehtestatud raievanus pole veel täitunud. Selle mehhanismi tagajärjel on Eestis suur osa majandusmetsast lagedaks raiutud, mis on hüppeliselt vähendanud keskealiste metsade pindala. Küpsusdiameetri-põhised raied omakorda hoogustavad ka metsade killustumist.
Laiemalt tuleks vältida avaliku rahaga nende tegevuste toetamist, mis loodusele hävitavalt mõjuvad, nagu näiteks kuivendamine. “Ligikaudu neljandik Eesti pinnast on kuivendatud. Arvestades juurde kaudse mõju, on kuivendusest mõjutatud ligi pooled maismaa elupaikadest. Kuivendatud metsades elustik vaesub, sest kaovad märgade elupaikadega seotud liigid,” ütles MTÜ Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller."
🌲🐦 Eesti looduse taastamise kava vajab teaduspõhist metsapeatükki!
Euroopa liidu riigid on kokku leppinud, et iga riik peab esitama looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile sel aastal.
Kliimaministeerium käivitas Eesti kava koostamise protsessi kevadel. Teadlastest ja ametnikest koosnevad ekspertkogud tegid oma esialgsed ettepanekud, ent paraku on metsapeatükist tänaseks mitmed ekspertide soovitatud meetmed välja jäetud.
Et taastamiskava täidaks päriselt oma eesmärki - hoida ja parandada Eesti looduse seisundit-, peab see EKO metsatöörühma hinnangul sisaldama vähemalt järgnevaid meetmed:
👉Üleriigiline pesitsusrahu
👉Uuendusraiete lõpetamine kaitsealadel ja rohevõrgustikus
👉Küpsusdiameetri põhjal raiumise lõpetamine
👉Loodust kahjustavate toetuste kaotamine
Loe pikemalt EKO kodulehelt! (link kommentaarides)