12/05/2026
Tartu haridusmaastik muutub järjest mitmekesisemaks - ja see ei juhtu juhuslikult.
Montessori kogukonna tänuõhtul rääkisime sellest, mida tänapäeva koolilt oodatakse ning millist rolli mängivad õppimise toetamisel usaldus, autonoomia ja erinevad õpikeskkonnad.
Vestlusest jäi kõlama mõte, et pedagoogiline mitmekesisus ei ole vastandumine, vaid loomulik osa arenevast haridusruumist.
🌿 Jagame siin õhtu olulisemaid mõtteid.
Montessori kogukonna tänuüritus tõi kokku inimesed, keda ühendab huvi hariduse ja lapse arengu toetamise vastu, eesmärgiga luua avatud arutelu- ja mõtteruum, kus erinevad vaatenurgad saavad kohtuda ja üksteist rikastada. Õhtu pakkus võimalust kuulata haridusvaldkonna oluliste isikute mõtteid ja seisukohti hariduse tuleviku teemal. Lisaks sisulisele vestlusringile lõid piduliku ja sooja meeleolu Triin Normani ja Laulupesa laululaste muusikalised ettekanded.
Tänuõhtu keskmes olnud vestlusringis arutleti põhihariduse tuleviku, õppijakeskse koolikultuuri, pedagoogilise mitmekesisuse ja õpetajakoolituse üle. Arutelu lähtus laiemast küsimusest, millist kooli me tänases muutuvate ootustega ühiskonnas vajame ning kuidas kujundada õpikeskkondi, mis toetavad erinevaid õppijaid, säilitavad õpirõõmu ja võimaldavad koolidel paremini vastata laste ja perede vajadustele.
Vestlusring algas sissejuhatava aruteluga Tartu haridusmaastiku hetkeseisust ja selle muutumisest. Juba alguses tõstatus küsimus, mida räägib viimastel aastatel kasvanud koolide ja õpikeskkondade mitmekesisus perede ootusest tänapäeva põhiharidusele. Arutelus kõlas tähelepanek, et Tartus on kasvanud nii erakoolide kui ka erinevate õpikäsitustega koolide arv, mis viitab perede kasvavale soovile leida lapsele just talle sobiv õpikeskkond.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on Tartu koolivõrk tugev sõltumata sellest, kas tegemist on munitsipaal- või erakooliga, ning Tartu koole ühendab ühine arusaam sellest, milline peaks olema hea haridus. Tema hinnangul on haridusvõrgu tugevuseks mitmekesised valikud, mis võimaldavad peredel leida lapsele sobiva õpikeskkonna. Montessori klasside avamist Tartu Forseliuse Koolis nägi ta loomuliku sammuna, mis sündis linna, kooli ja lapsevanemate koostöös vastusena kasvavale huvile Montessori pedagoogika vastu. Olulist rolli mängis ka Jüri Sasi pikaajaline koolijuhtimise kogemus, mis aitas luua usaldust muutuse elluviimiseks. Klaasi sõnavõtust jäi kõlama, et Tartu linn näeb haridusinnovatsiooni teadliku suunana ning Montessori pedagoogika toomine munitsipaalsüsteemi on osa koolivõrgu mitmekesistamisest. Seda kinnitab otsus laiendada Montessori lähenemist ka alusharidusse — Klaabumaa lasteaias alustatakse ettevalmistusi Montessori rühma avamiseks.
Koolivõrgu mitmekesisuse küsimuse juurest liikusime edasi laiema teemaga – kuidas luua koolikeskkond, kus lapsel oleks hea õppida ja areneda. Liina Kersna hinnangul vajab Eesti haridus rohkem usaldust ja suuremat otsustusvabadust koolidele. Samuti tõi Kersna välja, et üha olulisemal kohal on õpirõõm, lapse heaolu ja usalduslik suhe õpetajaga. Sama mõtet toetas lastevanemate seisukohta esindav Eveliis Padar, kelle sõnul otsitakse üha enam keskkonda, kus laps oleks hoitud, kuid samal ajal toetatakse tema iseseisvust, valikute tegemist ja vastutuse võtmist.
Montessori ja traditsioonilise lähenemise kokkupuutepunkte analüüsides tõi Kristi Mumm esile, et mitmed Montessori põhimõtted võiksid rikastada kogu koolisüsteemi. Eriti rõhutas ta keskendumise ja süvenemise olulisust ning tõstatas küsimuse, kas praegune tunnistruktuur toetab päriselt sügavat õppimist või killustab seda liigselt.
Õpetaja rolli muutust kirjeldas Jaanika Müürsepp, kelle sõnul nõuab Montessori juhendaja töö väga kõrget professionaalset ja kognitiivset võimekust. Ta rõhutas, et juhendaja roll ei piirdu teadmiste edasiandmisega, vaid hõlmab lapse arengu märkamist, suunamist ja vastutuse kujunemise toetamist. Arutelust jäi kõlama arusaam, et õppijakeskne lähenemine eeldab õpetajalt väga teadlikku ja professionaalset rolli.
Hariduslike muutuste kestlikkusest rääkides rõhutas Marjeta Venno, et ükski muutus ei püsi ilma selge vastutuse ja kokkuleppeta selle osas, kes protsessi hoiab ning edasi kannab. Tema hinnangul jäävad head algatused sageli pidama just vastutuse hajumise tõttu. Jüri Sasi hinnangul sai Montessori klassi loomine võimalikuks tänu tugevale kogukonnale ja koolipere valmisolekule muutust päriselt ellu viia. Mõlemad vaated tõid esile, et hariduslikud muutused sünnivad koostööst, järjepidevusest ja inimeste valmisolekust vastutust võtta.
Arutelu liikus ka sügavamale küsimusele, kelle ootustele kool üldse peaks vastama. Liina Kersna rõhutas, et kool peab vastama nii lapse, pere kui ka tööturu ehk kogu ühiskonna ootustele.
Õpetajakoolituse puhul tõi Margus Pedaste välja, et väga oluline on õpetada ning edasi anda väärtusi nagu hoolivus, vabadus, vastutus, õiglus, koostöö ja teaduspõhisus. Ta rõhutas vajadust olla avatud erinevatele õpikäsitustele, nii ülikoolides kui üldhariduskoolides. Montessori pedagoogika kohta arvab Pedaste, et see vastab hästi nüüdisaegsele õpikäsitusele, mille keskmes on enesereguleeritud õppimine, õpipädevuse arendamine, koostöö ja õppijate heaolu. Vestluses kõlas ka mõte, et tulevikus võiks Montessori juhendajakoolitus olla osa ülikooli õppekavast ning et pedagoogiline mitmekesisus rikastab kogu haridusruumi.
Kogu arutelust kerkis esile arusaam, et küsimus ei ole ainult uutes meetodites, vaid laiemalt selles, kuidas Eesti kool suudab vastata muutuvatele ootustele ning millist rolli mängivad selles usaldus, mitmekesisus ja õppijakeskne lähenemine.
Lõppkokkuvõttes saab öelda, et hariduslik muutus ei sünni üksikute uuenduste kaudu, vaid kasvab välja usaldusest, koostööst ja järjepidevusest. Pedagoogiline mitmekesisus ei ole vastand süsteemile, vaid on üha enam selle loomulik osa – märk sellest, et haridus kohaneb ja otsib uusi tasakaale.
Kokkuvõtvad mõtted vestlusringist:
🌿 Mitmekesisus hariduses on tugevus.
🌿 Üha olulisemaks peetakse lapse heaolu, suhteid õpetajatega ja õpirõõmu.
🌿 Õpetaja roll liigub järjest enam õppimise toetaja ja suunaja suunas.
🌿 Hariduslik muutus nõuab vastutust, usaldust ja kogukonna tuge.
🌿 Kolmas kooliaste vajab selget suunamuutust.
🌿 Õpetajakoolitus peaks olema avatud erinevatele õpikäsitustele.
🌿 Montessori pedagoogikat nähakse osana kaasaegsest õppijakesksest haridusest, mitte eraldiseisva alternatiivina.
Oleme tänulikud kõikidele vestlusringis osalejatele ja imelistele toetajatele, keda soovime välja tuua.
🌿 Suur aitäh Urmas Klaas, Liina Kersna, Margus Pedaste, Jüri Sasi, Marjeta Venno, Eveliis Padar, Kristi Mumm, Jaanika Müürsepp!
🌿 Suur aitäh, Triin Norman, et võtsid Laulupesa laululapsed kampa ning kinkisid meile imeilusa ja hinge puudutava muusikalise etteaste. Suur aitäh, Gerli Mõttus (), et tulid ja jäädvustasid need imeilusad hetked ja emotsioonid. Suur aitäh, Foodsharing Tartu, et aitasite meil taas katta piduliku laua päästetud toiduga. Imetleme teie panust toiduraiskamise vähendamisesse ja inimeste teadlikkuse tõstmisesse. Rõõmu ja uhkusega serveerime oma kogukonnaõhtutel toitu, mis poelettidele enam justkui "ei sobi". Suur aitäh, Andre Farm, Maks ja Moorits ning Linnamäe lihatööstus, et saatsite meile tänuõhtul pakkumiseks ka oma maitsvaid tooteid. Laud sai väga-väga rikkalik ning toiduraiskamise vähendamise põhimõtteid arvestades said kõik ülejäägid osalejatele kaasa pakitud 💚
