MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti Toeta: EE257700771011616628

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti (NGO Citizen Science Initiative Estonia) eesmärk on osaleda teadustegevustes, mis mh hõlmavad müra ja vibratsiooni ning nende mõju tervisele ja loodusele


Oleme tulumaksusoodustusega MTÜ.

18/12/2025

Avalik pöördumine

11. detsembril väljaandes Õhtuleht avaldatud artiklis pealkirjaga “Tuulikuvastaste uus iidol?! Rootsi teadlane annab hoogu Baltikumi suurima tuulepargiga seotud mürahirmudele”
https://www.ohtuleht.ee/1146151/tuulikuvastaste-uus-iidol-rootsi-teadlane-annab-hoogu-baltikumi-suurima-tuulepargiga-seotud-murahirmudele
on tehtud eksitavaid järeldusi, mis vajavad selgitamist. Omapoolse kommentaari andis ka Prof.Mattsson.

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti juhatuse liikmena pöördusin ajakirjaniku Priit Pärnapuu poole kahel korral, et parandada artiklis viidatud eksitavad väited ja faktivead, edastades Uppsala Ülikooli professori kommentaarid. Paraku olid 15.detsembril artiklisse viidud parandused kosmeetilised. Seetõttu avaldan omapoolsed kommentaarid ning Prof.Mattssoni kommentaarid muutmata kujul.

Artiklis on segamini aetud akustika põhitõed, mille tõttu on tekitatud avalikkuses segadust ja hirmu justkui esineks Sopi-Tootsi tuugenijaama vahetus läheduses eluohtlikult kõrged infraheli rõhutasemed. Samuti ei andnud artikli autor sõna, nii nagu seda näeb ette ajakirjanduseetika, omapoolseteks kommentaarideks lugupeetavale Uppsala Ülikooli profeessorile Ken Mattssonile, kelle töö on antud artiklis kahtluse alla seatud.

Samuti ei pöördunud artikli autor MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti poole kommentaaride saamiseks vaid on võtnud seisukoha ja andnud meelevaldse hinnangu, et tegemist on tuulikuvastastega, kes on leidnud omale uue iidoli. Seeläbi on Õhtulehe artiklis püütud pisendada teaduslikult tõendatud metoodikal põhinevat müramodelleeringut ja selles töös tehtud järeldusi.
On hämmastav, et Uppsala Ülikooli professori, kelle resümee akustika alal on rohkem kui muljetavaldav, tööle annavad hinnanguid isikud, kelledel puudub akustikaalane taust ja kogemus.

Lõik artiklist:
„Seega hindab Mattssoni mudel infraheli umbes 40 dB tugevamaks, kui näitavad terviseameti mõõtmised,“ selgitas Veber. „Mattssoni ülehindamine tuleneb ilmselt sellest, et ta on võtnud aluseks et 1 Hz infraheli tugevus tekkekohas on 163 dB. Kust nad sellise numbri saavad, jääb segaseks. Kindlasti ei põhine see ühelgi mõõtmisel ega ka tuulikutootjapoolsel infol. Tegemist ongi ilmselt lihtsalt oletusega, mis on ebarealistlikult kõrge.“

Siinkohal paistab selgelt välja väite esitaja asjatundmatus teha vahet helivõimsustasemel Lw ja helirõhutasemel Lp ning kuidas üht ja teist arvutatakse/mõõdetakse. Samuti peegeldab mainitud väide selgelt seda, et selle esitaja ei ole tutvunud Prof.Ken Mattssoni ja tema meeskonna koostatud teadustööga, kus on selgitatud, mil moel on nimetatud helivõimsustasemeni jõutud. Prof.Ken Mattssoni ja tema meeskonna teadustöö on avaldatud eelretsenseeritud teadusajakirjas Applied Acoustics pealkirjaga: Efficient finite difference modeling of infrasound propagation in realistic 3D domains: Validation with wind turbine measurements.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003682X25006280

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti juhatuse liikmena soovitan tõsiselt antud teadustööga tutvuda, et vältida antud teemal rumaluste ja eksitava info jagamist avalikus meedias.

Õhtulehe artiklis on jäetud mainimata oluline järeldus Uppsala ülikooli teostatud müramodelleeringus. Selles töös oli modelleeritud ka kuuldavat müra. Nimelt Lemma OÜ, kes teostas varjutuse ja müramodelleerimise Sopi-Tootsi tuugenijaamale 2024. aastal tegevusloa saamiseks, järeldas, et lubatud müratase on ületatud ainult ühel müratundlikul alal 0,2dB(A)’ga. Uppsala Ülikooli analüüsist järeldub, et lubatud müratase on ületatud kaheteistkümnel müratundlikul alal ja seda ühel kinnistul lausa 4,7dB(A)’ga. Kes nimetatud helirõhutasemete erinevusi detsibellides teab, siis tegemist on väga suure veaga. See tähendab, et Sopi-Tootsi tuugenijaama tegevusloa taotlemiseks esitati Põhja-Pärnumaa valda eksitavaid andmeid. Miks jäeti see oluline fakt artiklist välja jääb arusaamatuks.

Õhtulehe artiklis viidatakse ka Sopi-Tootsi müramõõtmiste aruandele kui materjalile, mille paikapidavuses pole kahtlust. Artiklis on väidetud, et mõõdeti isegi maksimaalseid müratasemeid, mis jäid lubatud piiridesse. Lõigus on kirjeldatud kuuldava ja mittekuuldava müra puudutavaid tulemusi läbisegi, eksitades lugejat justkui mõlemal juhul on välja toodud helirõhu keskmised kui ka maksimum tasemed.
Selles mõõtearuandes on infraheli tulemused esitatud kesmistatud kujul ning piiktasemeid (maksimume) ei ole näidatud nii nagu seda on aruandes tehtud kuuldava müra puhul. Samal ajal on aruandes tabelis 2 märgitud 0.8Hz sageduse juures keskmistatud helirõhutasemeks mõõdetud 82,5dB lineaarselt. Sellel sagedusel keskmise helirõhutasemeni jõudmisel on piiktasemed ületanud teatud ajahetkedel lubatud piirtaseme 85dB!

Artiklis on esitatud küsimus, kas 10Hz’st oleks vaja ka madalamale sagedusele normid kehtestada? Järeldatakse, et põhjust selleks ei ole, sest keegi ei ole infraheli mõju näidanud – selgitas Triin Veber. Kuna Uppsala Ülikooli müramodelleering hindas 105dB helirõhutaset müratundlikel aladel 1Hz sagedusel, siis nimetatud sagedusel norme pole kehtestatud, seega rikkumist ei ole!

Kuna Sopi-Tootsi tuugenite rootorid pöörlevad maksimaalselt 10 täispõõret minutis, mis tähendab, et iga 2 sekundi tagant möödub rootori laba mastist, mis omakorda tekitab 0,5Hz baassagedusega heliimpulsi. See väljendub ka kuuldavas sagedusvahemikus vuh vuh vuh kuuldava ja häiriva mürana. Nii nagu on Prof.Mattsson selgitanud, tuleb tuugenite puhul müra mõõta oluliselt madalamal sagedusel kui 1Hz. Järeldada, et meil ei ole tarvis norme alla 10Hz tuugenite tõttu kehtestada on äärmiselt asjatundmatu. Artiklis ei ole mainitud tuugenite poolt tekitatud iseloomulikku rütmiliselt vahelduvat müra, mis on häirivam kui samal sagedusel ja helirõhutasemel ühtlane tonaalne müra.

Kahjuks tuleb nentida väljatoodud puudustele tuginedes, et tegemist ei ole uuriva ajakirjandusega, tegemis on pigem propagandistliku loominguga, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu eemale äärmiselt problemaatiliselt teemalt, mis puudutab täna ja potensiaalselt lähitulevikus väga paljusid eestimaalasi.

Ajakirjanduseetika kohaselt tulnuks sõna anda ka Sopi-Tootsi tuugenijaama infraheli modelleeringu koostanud Prof.Mattssonile. Kuna seda ajakirjanik ei teinud, siis pöördus MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti juhatuse liige Õhtulehe artiklile kommentaari saamiseks ise Prof.Mattssoni poole.

Avaldame siinkohal Prof.Ken Mattssoni kommentaarid täismahus (masintõlge):

Ametlik parandus ja faktipõhine vastulause Õhtulehele

Sissejuhatus
Käesolev dokument annab täieliku ja tõenduspõhise paranduse mitmetele faktilistele ebatäpsustele, mis avaldati Õhtulehes seoses minu tuuleturbiinidest pärineva infraheli uuringutega ning kasutatud teaduslike meetoditega. Kõik alljärgnevad väited põhinevad eelretsenseeritud teaduskirjandusel ja valideeritud mõõtmistel.

Õhtulehes esitatud väide
„Mattssoni mudel hindab infraheli terviseameti mõõtmistega võrreldes umbes 40 dB võrra tugevamaks… Tundub, et see põhineb ebarealistlikel eeldustel.“
Vastulause: allika helivõimsuse ja vastuvõetud helirõhu segiajamine
Artiklis aetakse ekslikult segamini heliallikas ehk helivõimsus ja vastuvõtupunktis mõõdetav helirõhk. Meie modelleerimine kasutab konservatiivset „halvima juhu“ stsenaariumi, mida nõutakse sageli regulatiivsete mürakaartide koostamisel: allatuule levik kõikides suundades koos öise atmosfääri profiiliga. Sellised tingimused maksimeerivad heli levikut.
Eeldatud allika tugevus 163 dB sagedusel 1 Hz ei ole meelevaldne. Tegemist on mitme Rootsis läbi viidud välitmõõtmise keskmisega, mis tehti 500–2000 meetri kaugusel tuulikutest, kasutades kalibreeritud infrahelimõõteseadmeid (vt Mattsson & Eriksson 2026). Need väärtused kirjeldavad näilist helivõimsust, mis on tuletatud levikumudelite ja tagasipöördarvutuse abil – see on akustikas tavapärane pöördprobleemi meetod.
Eesti Terviseameti mõõtmistulemused on mõistetavalt erinevad, kuna atmosfääritingimused, levikusuund, pinnase mõju ja tuulikute töörežiim võivad oluliselt varieeruda. Need variatsioonid on akustika teaduskirjanduses hästi dokumenteeritud.

Õhtulehes esitatud väide
„Mattsson ei ole uurinud tervisemõjusid; ta tsiteerib vaid rakukatsetel põhinevaid uuringuid.“
Vastulause: terviseuuringute eksitav käsitlus
Meie publikatsioonis on selgesõnaliselt öeldud, et me ei uuri otseselt tervisemõjusid. Kuid väide, et viidatud uuringud puudutavad ainult rakukultuure, on väär.
Hiljutised eelretsenseeritud fMRI-uuringud näitavad, et kuuldeläve all olev infraheli mõjutab inimeste ajus funktsionaalset ühenduvust:
• Weichenberger jt (2017)
• Forlim jt (2024)
Need uuringud viidi läbi elusate inimkatsealustega, mitte rakukultuuridega. Seega lükkavad need ümber Õhtulehe väite ning näitavad mõõdetavaid neuroloogilisi reaktsioone.

Õhtulehes esitatud väide
„Puuduvad tõendid, et alla 10 Hz infraheli mõjutab inimest.“
Vastulause: vale ja aegunud väide
Mitmed viimaste aastakümnete uuringud on näidanud infraheli füsioloogilisi mõjusid:
• Danielsson & Landström (1985) dokumenteerisid infraheli mõju inimese vererõhule.
• Salt & Hullar (2010) kirjeldasid sisekõrva reaktsioone sagedustele, mis jäävad kaugele alla kuuldeläve.
• Forlim jt (2024) fMRI-uuringud näitavad, et kuuldeläve alune infraheli muudab aju ühenduvust inimestel.
Need tulemused on otseses vastuolus Õhtulehe väitega.

Õhtulehes tõstatatud kalibreerimisküsimused
„Terviseamet kasutas kalibreeritud seadmeid; Mattsson kasutas tundmatuid, sõjaväeaegseid seadmeid.“
Vastulause: kalibreerimise ja mõõteriistade faktid
Meie Lidströmi infrahelimikrofon oli kalibreeritud 1 Hz sagedusel CTBTO (Tuuma­katsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni) infrahelijaamas NORSARis – rahvusvaheliselt akrediteeritud asutuses.
Standardne akustiline kalibreerimine 1000 Hz juures ei ole piisav infraheliuuringuteks. Kuuldava heli kalibreering ei kinnita seadme tundlikkust, lineaarsust ega faasivastust 1 Hz juures. See on infrahelimõõtmise metrologias üldtuntud fakt.
Meie tulevastes uuringutes kasutatakse uusi Hyperioni sensoreid (0,1–200 Hz), mida kasutab samuti CTBTO.

Atmosfääritingimuste mõju
Terviseameti mõõtmised viidi läbi tingimustes, mis ei pruugi maksimeerida heli levikut. Meie modelleerimine seevastu kasutab teadlikult halvima juhu levikutingimusi, nagu keskkonnamüras tavapäraselt nõutakse.
Seetõttu on ootuspärane – mitte vastuoluline –, et modelleeritud halvima juhu tasemed ületavad üksikpäeva mõõtmisi.

Kokkuvõte
Õhtulehe artikkel sisaldab faktilisi vigu, akustika põhimõistete vääritimõistmist ning ebatäpseid väiteid teaduskirjanduse kohta.
Me oleme avatud dialoogile Eesti ametkondade ja teadlastega ning julgustame läbipaistvat ja koostööl põhinevat meetodite ja mõõtevahendite ülevaatamist.
Viited
Danielsson, Å. & Landström, U. (1985). *Blood pressure changes in man during infrasonic exposure.* Acta Medica Scandinavica.
Forlim, C.G. et al. (2024). *Resting-state network changes induced by inaudible infrasound exposure.* Scientific Reports.
Salt, A. & Hullar, T. (2010). *Responses of the ear to low-frequency sounds.* Hearing Research.
Weichenberger, M. et al. (2017). *Altered cortical connectivity due to infrasound near threshold.* PLOS ONE.
Mattsson, K. & Eriksson, G. (2026). *Efficient finite difference modeling of infrasound propagation: Validation with wind turbine measurements.* Applied Acoustics.

30/11/2025

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti on küllaltki värske mittetulundusühing, mille eesmärgiks täna on tuua teaduslikku selgust tuuleenergeetika valdkonnas teravat kõneainet pakkuvale infraheli temaatikale. Meie ja ka paljud Teie seast ei saa leppida nende juriidliste võtetega, millega pisendatakse infraheliga kaasaskäivaid ohtusid ning eiratakse juba tekitatud kahjusid.

Kuna infraheli puudutav on keeruline akustilises mõttes ja ka tervise kohapealt, siis tekkis vajadus ekspertnõu järele. MTÜ on loonud kontaktid oma ala vaieldamatute asjatundjatega Uus-Meremaalt, Portugalist, kes on osa rahvusvahelisest akustikauuringute organisatsioonist IARO, ja hiljuti ka Uppsala Ülikooliga Rootsist.
Kuna Eestis kahjuks ei ole infraheli akustiliste omaduste ja selle tervisele mõju avaldava nähtuste asjatundjaid ega ka eksperte, siis otsustasime võtta ise ühendust eelpool nimetatud ekspertidega.

Nimetatud organisatsioonist ja ülikoolist oleme praeguseks tellinud ja avalikusele tutvustanud kokku kolme eksperthinnangut. Need on aidanud mõista põhjalikumalt probleemide iseloomu ja aidanud suunata tähelepanu kitsaskohtadele.

Seni oleme saanud hakkama oma jõududega, kuid nüüd pean pöörduma Teie, kaasmaalaste, poole palvega võimalusel toetada meie tegevust. Siiani on olnud tegemist suhteliselt lihtsakoeliste analüüside ja eksperthinnangutega. Edaspidi läheb töö veel tõsisemaks ja sellest tulenevalt ka kulukamaks. Töötame maailma juhtivekspertidega, mis tundub seda kirjutades uskumatu aga nii on. Tänu neile ekspertidele me teame, mida on tarvis teha ja kuidas. Kuna vastaspool ei maga, siis detailidest ei hakka siin rääkima, kuid oma tegemistest, mis on jõudnud teatud etapini, anname kindlasti avalikkusele teada nagu seda oleme senini teinud.

Kui tunned, et antud teema puudutab ja kõnetab Sind, siis MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti (rg-kood 80653414) tegevust on võimalik toetada annetusega ühingu LHV pangakontole: EE257700771011616628

MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti on alates 1. detsembrist 2025 tulumaksusoodustusega mittetulundusühing. Selleks, et saada tulumaks annetuselt tagasi, tee annetus oma pangakontolt, kust nähtub täpne ees- ja perekonnanimi, ning märgi selgitusse isikukood.

Andmed tehtud annetuse kohta kantakse automaatselt tuludeklaratsioonile. Tulumaksuseaduse kohaselt on maksuvabad annetused ja kingitused kuni 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

kert lapimaa
MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

Kas seni tehtud tuuleelektrijaamade müramodelleeringud võivad olla eksitavad? Uppsala Ülikooli müramodellerimistarkvara ...
29/11/2025

Kas seni tehtud tuuleelektrijaamade müramodelleeringud võivad olla eksitavad? Uppsala Ülikooli müramodellerimistarkvara SoundSim360

Täna on planeeringutes ligi 200 tuugenijaama 20+ omavalitsuses. Üks oluline roll planeeringute realiseerumisel on keskkonna strateegilisel hindamisel (KSH), mille käigus hinnatakse riske ja mõjusid, mis kaasnevad või võivad kaasneda tuugenite rajamisega ning seeläbi püüdes leida leevendavaid meetmeid selgunud võimalike mõjude vähendamiseks.
Kõik on justkui korras, viiakse läbi mõju analüüs ja kui tuvastatakse mõju, mis ei vasta kehtivatele nõuetele, siis rakendatakse leevendavad meetmed, kas läbi rajatavate tuugenite arvu vähendamise või mingist asukohast tuugeni kaugemale liigutamisega. Mõningatel juhtudel ka sootuks arendusest loobumisega. Pealtnäha on protsess loogiline ja jätab igati korretse mulje aga kui seda protsessi lähemalt vaadata tekib rida küsimusi.

Kuna KSH hindab rajatise või rajatiste mõju mitmes erinevas valdkonnas, siis käesolvas kirjatükis keskendume müramodelleerimisele ja hindamisele. Ettevõtteid, kes täna tegelevad müra hindamiste ja modelleerimistega ei ole Eestis teab mis palju ja nad kõik kasutavad selleks sarnast tarkvara platvormi (WindPro või SoundPlan).
Nimetatud tarkvaral on oluline roll planeeritava tuugenijaama mürakaardi kujunemisel. Eestis uusarenduste puhul ei tohi tundlikel aladel müratase ületada 40dB(A)’d. Programmi sisestatakse tuugeni tootja andmed ning võimalik on seadistada teisi sisendandmeid, atmosfääris toimuva neeldumise andmed võetakse ISO 9613-1’st ning programm joonistab kaardile müraleviku alad arvutuslike müratasemetega. Kuna ükski tulemus ei ole absoluutne, siis arvutusmudeli juurde kuulub ka määramatus, mis tavaliselt lisatakse arvutuslikule müratasemele. On välja kujunenud praktika, et tuugenite müramodelleerimisel jäetakse arvestamata ehitiste puude ja teiste takistustega, et tuugenist tulnev müra levik oleks pigem ülehinnatud kui alahinnatud. Jällegi kõlab usutavalt ja ausameelselt. Milles siis ikkagi on asi?

Esiteks. Tuugenite tootjapoolne müraallika müratase, mis väidetavalt jääb 105 -108 db(A) vahele (soltuvalt tuugeni tootjast) on antud ainult kuuldavale mürale ja ei ole reaalelus konstantne suurus. Uppsala Ülikooli läbiviidud mõõtmised näitavad, et tootja poolt spetsifitseeritud allika müra võib erineda üle 20dB(A) ühe päeva jooksul. Mittekuuldava müra (infraheli) tasemeid tootja poolt välja toodud ei ole.

Teiseks. WindPro ega ka SoundPlan ei ole loodud modelleerima madalsageduslikku müra ega ka infraheli. Kuna nimetatud tarkvara kasutab modelleerimiseks ray tracing metoodikat, siis selline meetod sobib pigem kuuldava müra modelleerimiseks. Sellest meetodist tulenevalt ei arvesta nimetatud programmid ka atmosfääri mittehomogeensusest tingitud refraktsiooni ning takistuste (hooned, puud, künkad jne) puhul difraktsiooniga. Samuti jätab öised atmosfääri erinevused võrreldes päevasega nii WindPro kui ka SoundPlan arvestamata. Õhtune ja öine aeg on peamised kui tuugeni kuuladav müra võimendub atmosfääris toimuvate muutuste tõttu. Nimetatud puuduste tulemusel esitatakse müratasemetena väärtused, mis oluliselt pisendavad tegelikku keskkonnas olevat müra ning nende eksitavate tulemuste põhjal langetatavad kohalikud omavalitsused otsused, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Kolmandaks. Iganenud seadusandlus, mis ei arvesta kaasaegseid tuugeneid ja nende emiteeritavat müra. Nii arendajad kui ka ametkonnad viitavad oma vastustes tuugeni jaama läheduses elavate inimeste kaebustele just nendele seadustele väites, et kõik on normi piires ja põhjust kaebusteks ei tohiks olla. Samas probleemid jätkuvad. Hiljuti jõustunud infraheli puudutav määrus nr 61 isegi ei maini tuugenit kui infraheli müraheite allikat.

Neljandaks. Puudub tehniline võimekus akustikaettevõtetel kui ka ametitel kõrgresolutsiooniliste madalsageduslike mõõtmiste läbiviimiseks. Aparatuur millega näiteks TA on käinud infraheli mõõtmas nii Sopi-Tootsis kui ka Saardes, ei ole loodud mittekuuldava mürataseme mõõtmiseks küll aga sobib sellega mõõta kuuldavat nagu seda on liiklusmüra.

Tekib paratamatult õigustatud küsimus, kas täna planeeringu faasis olevatele tuugeni aladele ja juba töös olevatele tuugeni jaamadele koostatud mürakaardid (modelleeringud) vastavad ikka reaalsusele? Selle küsimuse on esitanud käesoleva artikli autor ka Eestis ühele enim müramodelleeringuid teostanud ettevõttele. Vastust sellele küsimusele paraku ei saanud. Aga millega olekski seda modelleeringu vastavust reaalsusega kontrollida? Mõõtmistega? Sellest lähemalt veidi hiljem.

Et tuua selgust infraheli mõõtmistesse ja kuidas seda helilevikut korrektselt modellerida on MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti (MTÜ) loonud kontakti rahvusvahelise akustikauuringute organisatsiooni IARO kui ka Uppsala Ülikooli professoriga Ken Mattsson. MTÜ on tellinud oma ala vaieldamatutelt asjatundjatelt eksperthinnanguid kokku kolm. 2025 aasta alguses tellisime eksperthinnangu Põhja-Pärnumaa keskkonna strateegilise hindamise programmis esitletud müra puudutavale peatükile. Siis samalt ekspertgrupilt sai tellitud retsenseering Tartu Ülikooli viimasele teadustööle, milles püüti leida selgus tuugenite põhjustatud infraheli mõjust inimtervisele. Mõlemale tööle andsid eksperdid argumenteeritult hävitava hinnangu.

Kõige värskem eksperthinnang on tellitud Uppsala Ülikoolis töötvalt Prof.Mattssonilt - infraheli müramodelleering Sopi Tootsi tuugenijaamale, millega saab tutvuda siin: https://drive.google.com/file/d/1FjzRDqbVWK9Dfj0UDxE8RZjiEP-HsHjy/view?usp=drive_link.
Põhjuse selleks andis Tootsi tuugenijaama ümbruses elavad inimesed, kes hakkasid kogema seletamatuid tervisehädasid pärast jaama käivitamist 2024 aasta sügisel. Tekkis kahtlus, et esialgne müramodelleering ei pruugi vasta tegelikkusele ja seda erinevatel põhjustel. Kui 2024 aasta sügisel tehtud müra ja varjutuse modelleering leidis dB(A) skaalal (kuuldav müra) müra taseme ületamist ühel tundlikul alal, siis Uppsala Ülikoolilt tellitud modelleering tuvatas lubatud kuuldava müra ületamist 12 tundlikul alal.
Mainimist väärib ka seik, kus 2024 aastal läbiviidud müra ja varjtuse modellering tuvastas, et 2016 aastal avaldatud esialgne modelleering (Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine) ei vastanud enam uutele mürahindamise nõuetele. Näiteks muudeti uuendatud modelleeringus maapinnal heli müraneeldumise tegur varasema 1 asemel 0,4’le.

Olukord infraheli leviku hindamise osas on paraku veelgi dramaatilisem. Täna ei paku mitte ükski keskkonnamõju hindamisi tegev ettevõte Eestis modelleerimist tuugenitest lähtuvale infrahelile. Justkui tegu polegi mainimist väärt mõjuga. Kõnealune Uppsala Ülikoolist tellitud tuugeni müraemissiooni infraheli spektri modelleering on Eestis esmakordne. Tulemustest lühidalt aruandes märgitule:

“Meie arvutused, kasutades Sopi–Tootsi tuulepargi jaoks SoundSim360 tarkvara, näitavad, et infraheli tase punaselt markeeritud alast välispiirile jäävate elanike jaoks ületab 1 Hz sagedusel 95 dB. Arvestades kõiki alamribasid sagedusvahemikus 1–20 Hz, vastab see ligikaudu 103 dB suurusele üldisele infraheli tasemele. Vähemalt 95 dB tasemele (1 Hz juures) vastav piirkond ulatub mitme kilomeetri kaugusele, potentsiaalselt mõjutades suurt hulka elanikke.”

Professor Mattssoniga eraviisilises vestluses mainis, et Sopi-Tootsi SoundSim360 modelleeringu puhul on tegemist pigem konservatiivse lähenemisega (pigem tagasihoidlik). See tähendab, et teatud atomosfääri tingimuste korral võib juba praegu modelleeritud väga kõrgetele kaardistatud müratasemetele lisada +15dB! Professor Mattsson mainis ka seda, et mudelis väljatoodud müratasemed sõltuvad paljuski atmosfääri tingimustest. Mida tuleb Uppsala Ülikooli koostatud müramodelleeringu puhul silmas pidada, et see on koostatud sageedusele 1Hz ja mitte madalamale. Sopi-Tootsi tuugenijaamas tuugeni rootori maksimaalne pöörlemiskiirus ei ületa palju 10 pööret minutis, mis tähendab 0,5Hz laba möödumise baassagedust. Võib ka juhtuda, et pöörlemiskiirus on väiksem kui 10p/min, mis omakorda tähendab veelgi madalamat baassagedust ja seetõttu ka suuremat mürataset kui seda Uppsala modelleering täna näitab!

SoundSim360 mürakaart millel on kujutatud infraheli 1Hz leviku ulatus Sopi-Tootsi tuugenijaamast. Värvita alad kujutavad määramatust. Neid alasid saab nimetada ka ülemineku aladeks, kus ei olnud võimalik määrata täpset mürataset. Igale värvitud alale järgnev värvita ala on oma mürataseme poolest madalam kuid kõrgema müratasemega kui järgnev värvitud ala.

Mürakaardilt nähtub millised on Uppsala Ülikooli modelleeritud müra tasemed 1Hz sageduse juures. Siinkohal peab selgitama, et need tasemed on modelleeritud tuginedes metoodikale, mis on valideeritud reaalsete mõõtmistega Rootsis.
Mida see siis tähendab ja kuidas saab Rootsis mõõdetud tulemusi Tootsi modelleeringus usaldada?
Prof.Mattsson ja tema meeskond Uppsala Ülikoolist avaldasid oma modelleerimismeeodi eelretsensenseeritud ajakirjas Applied Acoustics, mis tähendab, et nende loodud müra leviku modelleerimise meetod esitatud sagedusvahemikus on teaduslikult tõendatud ja usaldusväärne, mis omakorda tähendab, et Sopi-Tootsi tuugenijaama infraheli leviku ulatust on korrektselt hinnatud.

WindPro mürakaart Sopi-Tootsi tuugenijaamast mille on koostanud 2024 aasta oktoobris Lemma OÜ dokumendis nimega “Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Tootsi-Sopi tuulepargi müra ja varjutuse hinnang”. Materjal on avalikult leitav Sopi Tootsi tuugenijaama ametlike materjalide hulgast ehitusregistrist.

Kaks modelleeringut, mis on täiesti erineva müraleviku ulatusega. Kumba antud juhul usaldada, kas maineka Uppsala Ülikooli või Lemma OÜ tööd?

Millist sotsiaalmajanduslikku mõju omab antud hinnang Tootsis ja selle müraleviku alale jäävatele teistele asulatele üldiselt, näitab aeg. Mitmed Põhja-Pärnumaa valla ametnikud, kes Sopi-Tootsi tuugenijaama rajamisele kaasa aitasid elavad täna koos teiste kodanikega tuugenijaamast lähtuvas pulseerivas akustilises saastes seda enesele teadmata. Kui nüüd rajada Sopi-Tootsile lisaks mõni hiidtuugenitega jaam Põhja-Pärnumaale, siis milline saaks olema müra koosmõju? Nagu on näha, siis ainuüksi Sopi-Tootsi jaamast lähtuv müraheide moodustab vähemalt 50km raadiusega ringi. Paraku levib infraheli väga kaugele väga väikese sumbumisega atmosfääri ja maapinda ning täna ei ole teaduslikult kuidagi kinnitatud, et selliste tasemete juures pulseeriv infraheli oleks inimeste tervisele täiesti ohutu. Sellist teadmist täna ei ole!
Pigem järeldatakse teadusmaailmas uuringute põhjal infraheli mõjust inimetervisele kui kahjulikust nähtusest ja seda madalamatel tasemetel mis on välja toodud Uppsala Ülikooli modelleringus. Nendele teadustöödele oma artiklis, mis avaldati teadusajakirjas Applied Acoustics, on viidanud ka Prof.Mattsson.

Vastutusest.
Arvestades eelpoolkirjeldatut oleks igati põhjendatud lähtuda ettevaatusprintsiibist ja edasised tuulearendused asjaolude selgumiseni peatada. Juhul kui käesolevat Uppsala Ülikooli infraheli müramodelleeringut eiratakse kohalike omavalitsejate poolt, jätkates tuulearendustegevusi oma valla territooriumil tuues ettekäändeks argumendi kehtiva seadusandluse ja normid ning sellega potensiaalselt ohustades valla elanikke, on taoline tegevus valla elanike ja elukeskkonna suhtes vastutustundetu. Tegu oleks sellisel juhul teadliku valla elukeskonda kahjustava tegevusega. Seega tulevikus ei saa valla preagused või tulevikus endised valitsejad, kes on võtnud vastu otsuse arendustega jäärapäiselt jätkata, väita, et nemad ei olnud teadlikud tuulearendustega kaasaskäivatest potensiaalsetest riskidest valla elukeskkonnale.
Kuid küsimus jääb, kes siis ikkagi vastutab kahjude eest, kui valla territooriumile on lubatud rajatised millede müraheide ületab eelnevates modelleeringutes lubatud tasemeid, mis võivad tulevikus vallaelanike tervist halvendada?
Kui otsus lubada rajada oma valla territooriumile tuugenid on vastu võetud eksitavate andmete põhjal, kas sel juhul on vastutav KOV või see kes eksitavad andmed KOV’ile edastas? Kes oleks pidanud kontrollima esitatud müra andmeid, et veenduda nende ulatuse ja tasemete õigsuses? Kas selleks peaks olema riiklik järelvalve?
Saarde müramõõtmistulemuste kinnisel ja avalikul esitlusel väideti, et mõõtmiste tulemused kinnitavad modelleeringute tulemusi. Kõik on justkui korrektne aga. Saarde mõõtmiste teisel päeval nägi kohalik elanik kuidas 27.novembril 4 tuugenist koosnevas grupis töötas mittetavapäraselt aeglaselt 3 ja üks sootuks seisis. Pool tundi hiljem samal päeval, pärast kui mõõteseadmed olid kohaliku kodu juurest ära viidud, alustasid kõik neli tuugenit tavapärast töötamist. Muidugi on tulemused normi piires kui müraallikad osalt kas seisavad või töötavad tavapärasest oluliselt aeglasemalt. Mis muudab Saardes läbiviidud müramõõtmisi erapooletuks on paraku see, et nende eest tasus arendaja. On ka tunnistaja, kes kokkupuutel Terviseameti esindajaga, kui viimane seadmeid üles pani ütles, et kõik andmed edastatakse alguses arendajale ja temal (ametnikul) ei ole õigust neid andmeid teistega jagada. Et välistada igasugu kahtlusi mõõtmiste audentsuses peaksid need olema läbi viidud erapooletult ja mõõtmiste eest ei tohiks tasuda mõõdetava tuugenijaama arendaja. Mõõtetulemustele looks usaldusväärsust ka asjaolu kui mõõtmised viidaks läbi tuugenijaama arendajat kaasamata, et välistada mõõtmisperioodil võimalikud manipulatsioonid tuugenite töös.

Tänaseni on vastavad ametid pidanud tuugenite tekitatud infraheli tühiseks, millega ei pea keskonna mõjuhindamiste protsessis arvestama. On kujunenud eksitav arusaam, et mida suurem on tuugen seda väiksem on tema müraemissioon kuna nende rootorid pöörlevad aeglasemalt. Tihti tuuakse ka näiteks Taanit, kus maismaa tuugenite keskmine nimivõimsus on 0,853MW ja püütakse neid võrrelda Eestisse rajatavate 6+MW tuugenitega.
Lähtutakse iganenud arusaamast, et müra mida ei ole kuulda ei saa häirida ega ka kahjustada. Paraku nii teadus kui ka praktika näitab vastupidist. Selle kinnituseks on ka viited Uppsala Ülikooli teadustöös kui ka Sopi-Tootsi müramodelleeringu raportis. Teksti autorile on teada kaks peret Saarde vallast, kes on pidanud mürast tingitud põhjustel oma kodust välja kolima. Samuti on Saarde vallast 20 inimese tervist puudutavad kaebused edastatud Terviseametile rohkem kui aasta tagasi. Kaebused, mis tekkisid pärast tuugenijaama käivitamist, milledele kohe ei osatud seletust leida, ka arstid ei osanud. Kuid teatud ilmastiku olude korral need kaebused taandusid ning siis kui tuugenid olid seiskunud, hakkasid inimesed mõistma, et siin võib olla seos.

Terviseamet on korduvalt käed üles tõstnud ja väidab, et kõik mõõtmised näitavad müratasemeid normis olevaiks ja inimestel ei tohiks neid kaebuseid olla. Samuti viitab hiljutine Tartu Ülikooli teadusuuringute ülevaate analüüs võimalikule Notceebo effectile, mis tähendab, et inimene mõtleb endale sümptomid välja niipea kui ta tuugenit näeb. Kahjuks ei seleta notseebo efekt loomadele tekitatud tervisega seotud kahjustusi. Näiteid selleks on Taanist naaritsafarmist, Rootsist kanu pidavalt farmerilt ja Lätist metsümisejaid pidanud farmerilt ning Saarde vallast loomakasvataja farmis 2024 aasta kevadel 4 surnult sündinud vasikat. Kõigil oli probleemide tekkimiseks ühiseks nimetajaks farmile lähedale mõned kuud varem rajatud tuugenijaam ning mis peamine, neid probleeme ei seleta notseebo efektiga – tagajärjed olid/on reaalsed.

Kokkuvõtteks.
Kindlasti tuleb KOV ametnikel hästi järelel mõelda ja süveneda tuugenitega seotud võimalikesse tõsistesse probleemidesse. Jah, antud teema on keeruline ning tänaseni äärmiselt lihtsustatud kujul huvigruppide poolt rahvale esitatud. Nüüd kui on selgunud tänu Uppsala Ülikooli meeskonna tehtud tööle uued ja väga tõsised asjaolud, mis on ka teaduslikult kinnitust saanud, ignoreerida neid asjaolusid niisama lihtsalt enam ei saa. Kui planeeringus olevad tuugenijaamadega on otsustamine lihtsam, siis mida teha juba rajatud jaamadega? Kes on see, kes otsustab, et need infraheli tasemed, mida Uppsala Ülikooli raportist lugeda saab on mõjualasse jäävatele inimestele ohutud? Teaduskirjandusest nähtub, et need tasemed mõjutavad inimese aju piirkondi ja oluliselt madalamatel tasemetel ilma selleks kuulmiskeskust kaasamata. Eestis, kes oleks argumenteeritult võimeline Uppsala Ülikooli töös väljatoodud faktide vastu argumenteerima, sellise pädevusega inimest ei leia. Olukord on väga tõsine ja täna on Sopi-Tootsi tuugenijaama rajamisega ohtu seatud väga suure arvu inimeste tervis.
Või on mõni poliitik valmis võtma teadlikult vastutuse, kitsa huviringi ärihuve silmaspidades, mis saab väga suure tõenäosusega olema tõsiste tagajärgedega isegi kui iganenud seadus seda täna lubab?
Kelle poole peab pöörduma see inimene kelle kodu on muutunud tuugenite püstitamise järgselt elamiskõlbmatuks? Terviseametist abi loota pole, KOV samuti mitte, arendajalt ammugi mitte, sest kõik on seaduse ja mingite juhtiste järgi korrektselt tehtud.
Kes ikkagi vastutab?

kert lapimaa
MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti

Address

Tallinn

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category