Eesti Ringmajandusettevõtete Liit - ERMEL

29/09/2026

♻️ BuildESTi projektis on otsitud praktilisi lahendusi, kuidas muuta renoveerimine energiatõhusamaks, aga ka ringsemaks – kuidas säilitada olemasolevat ning kasutada ka ehitusmaterjale uuesti.

♻️ Üks hea näide on Võru riigimaja, mille renoveerimise hankes ja ehitusprotsessis on tähelepanu pööratud ka ehitusmaterjalide korduskasutusele.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liit on BuildESTi projektis aidanud kaasa sellele, et ehitus- ja lammutusjäätmete ning materjalide ringlussevõtu praktilised kogemused jõuaksid juhenditesse ja tulevastesse lahendustesse.

👇👇👇 Kliimaministeeriumi postitusest saab teada, mida on BuildESTi renoveerimise õpilaborites seni õpitud.

31/08/2026

Veel täna ja homme saab esitada kandidaate!
-- Esita Ringmajanduse Veduri kandidaadiks isikuid või organisatsioone, kes on oma tööalase tegevusega paistnud avalikkuses silma ringmajanduse arendamise ja uute ringmajandusmudelist lähtuvate tegevuste soodustamisega.
-- Esita Piduriks isikuid või organisatsioone, kelle ametialane tegevus või väljendatud seisukohad on takistanud ringmajanduse põhimõtete elluviimist.
Homseni!

📣 📣 📣 Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL) kutsub kõiki esitama kandidaate 2026. aasta Ringmajanduse Veduri ja Piduri tiitlitele!

🏆 Ringmajanduse Vedur tunnustab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes aitavad oma tegudega ringmajandust Eestis edasi viia.

📉 Ringmajanduse Pidur juhib tähelepanu tegevustele või otsustele, mis on ringmajanduse arengut takistanud. Selle eesmärk ei ole kedagi häbistada, vaid algatada arutelu ja innustada paremate lahenduste leidmist.

💡 Kas tead ettevõtet, organisatsiooni, avaliku sektori asutust või inimest, kes väärib tänavu tunnustust? Või leiad, et mõni otsus on ringmajanduse arengule hoopis piduriks olnud?

📩 Esita oma ettepanek koos põhjendusega aadressil [email protected].

🗓️ Kandidaate saab esitada kuni 1. septembrini 2026.
Varasematel aastatel on Ringmajanduse Veduri tiitli pälvinud näiteks Eesti Pandipakend, Eesti Jäätmehoolduskeskus, EKT EcoBio ning Järvakandi klaasiklaster. Ringmajanduse Piduri tiitel on omistatud muu hulgas Keskkonnaametile, Uikala prügilale ja Eesti riigile.

👉 Rohkem infot kandidaatide esitamise tingimuste kohta leiad ERMELi kodulehelt. https://www.rmel.ee/ermel-kuulutab-valja-ringmajanduse-veduri-ja-piduri-2026-konkursi-kandidaate-saab-esitada-1-septembrini/

28/07/2026

Segaolmejäätmetesse visatud liitiumaku on tiksuv pomm. 🔋🔥

Austria uuring näitab, et viimase kümne aastaga on segaolmejäätmetesse sattuvate liitiumakude hulk kasvanud ligi neli korda. Samal ajal on sagenenud põlengud jäätmekäitlusautodes ja -ettevõtetes ning kasvanud tekitatud kahju.
Sama olukord on ka Eestis: plahvatavad, põlevad või tossavad jäätmevekoormad on kahjuks meilgi argipäev. Aga see ei tohiks nii olla
Liitiumakud peidavad end üha sagedamini igapäevatoodetesse, näiteks:
🔋 ühekordsed e-sigaretid;
🔋 elektrilised hambaharjad;
🔋 elektroonilised mänguasjad;
🔋 juhtmevabad kõrvaklapid;
🔋 nutikellad ja aktiivsusmonitorid;
🔋 elektrilised tööriistad;
🔋 heli või valgusega õnnitluskaardid;
🔋 väikesed elektroonikaseadmed ja vidinad.

Kui selline toode pannakse segaolmejäätmete hulka, võib kahjustunud aku süttida juba jäätmeveokis või sorteerimisliinil, seades ohtu töötajad ning tekitades ka suuri varalisi kahjusid.

👉 Kui tootes on liitiumaku, vii see alati patareide kogumiskasti, elektroonikajäätmete kogumispunkti või jäätmejaama. NB! Mitte kunagi segaolmeprügisse.

14/07/2026

Ühes jäätmeveokis võib peituda kuni 70 tuleohtlikku liitiumakut!

Austrias tehtud uuring näitab, et tavaline olmejäätmeid koguv veok võib sisaldada umbes 70 valesti ära visatud liitiumakut. Vaid kümne aastaga on olmeprügisse sattuvate liitiumakude hulk kasvanud ligi 300%.

Liitiumakud põhjustavad üle Euroopa üha rohkem põlenguid jäätmeveokites, sorteerimisliinidel ja jäätmekäitlusettevõtetes üle Euroopa. Ka Eesti vedajad on andnud teada, et põlengud ja plahvatused jäätmeautos on üha kasvav probleem.

Euroopa jäätmekäitlejate liidu ( ) andmetel:
🔥 Saksamaal tekib jäätmekäitluses kuni 30 tulekahju päevas, millest ligi 80% on seotud liitiumakudega.
🔥 Ühendkuningriigis registreeriti 2023. aastal üle 1200 akudega seotud põlengu.
🔥 Prantsusmaal on liitiumakudega seotud tulekahjude arv nelja aastaga kahekordistunud.

Sageli põhjustavad neid tooted, mille sees on peidus aku. Näiteks:
🔋 ühekordsed e-sigaretid,
🔋 mänguasjad,
🔋 elektrilised hambaharjad,
🔋 kõiksugu väiksemad elektroonikaseadmed,
🔋 õnnitluskaardid valguse või heliga.

Üks valesse konteinerisse sattunud aku võib põhjustada tulekahju, seades ohtu jäätmekäitluse töötajad, kahjustades autosid ja taristut ning katkestades jäätmete käitlemise.

Euroopa jäätmekäitlussektorit esindav FEAD on kutsunud Euroopa Komisjoni üles võtma kasutusele täiendavad meetmed:

✔️ luua patareidele pandi- või tagastusrahal põhinev süsteem;
✔️ luua tootjavastutuse raames fond, mis toetaks tulekahjude ennetamist ja kataks akudest põhjustatud kahjusid;
✔️ keelustada ühekordsed tooted, mille sees on mittevajalikud patareid või akud, näiteks ühekordsed e-sigaretid ja muud sarnased tooted.

👉 Kõige olulisem saab aga alguse meist kõigist. Liitiumakud ja neid sisaldavad seadmed ei tohi sattuda segaolmejäätmete hulka. Need tuleb viia patareide kogumiskasti, elektroonikajäätmete kogumispunkti või jäätmejaama.


Pilt ja uuring: Austria jäätmekäitlusettevõtete liit (VOEB)

30/06/2026

📣 📣 📣 Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL) kutsub kõiki esitama kandidaate 2026. aasta Ringmajanduse Veduri ja Piduri tiitlitele!

🏆 Ringmajanduse Vedur tunnustab inimesi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes aitavad oma tegudega ringmajandust Eestis edasi viia.

📉 Ringmajanduse Pidur juhib tähelepanu tegevustele või otsustele, mis on ringmajanduse arengut takistanud. Selle eesmärk ei ole kedagi häbistada, vaid algatada arutelu ja innustada paremate lahenduste leidmist.

💡 Kas tead ettevõtet, organisatsiooni, avaliku sektori asutust või inimest, kes väärib tänavu tunnustust? Või leiad, et mõni otsus on ringmajanduse arengule hoopis piduriks olnud?

📩 Esita oma ettepanek koos põhjendusega aadressil [email protected].

🗓️ Kandidaate saab esitada kuni 1. septembrini 2026.
Varasematel aastatel on Ringmajanduse Veduri tiitli pälvinud näiteks Eesti Pandipakend, Eesti Jäätmehoolduskeskus, EKT EcoBio ning Järvakandi klaasiklaster. Ringmajanduse Piduri tiitel on omistatud muu hulgas Keskkonnaametile, Uikala prügilale ja Eesti riigile.

👉 Rohkem infot kandidaatide esitamise tingimuste kohta leiad ERMELi kodulehelt. https://www.rmel.ee/ermel-kuulutab-valja-ringmajanduse-veduri-ja-piduri-2026-konkursi-kandidaate-saab-esitada-1-septembrini/

09/06/2026

🔥 Üks väike aku võib põhjustada suure tulekahju.

Euroopa jäätmekäitlussektori katusorganisatsioon FEAD juhib tähelepanu probleemile, mis puudutab üha enam ka Eestit – toodetesse peidetud liitiumakud satuvad sageli vale jäätmevoo hulka.

Kui juhtmevabad kõrvaklapid, mänguasjad, elektrilised hambaharjad või muud väikesed seadmed visatakse segaolmejäätmete konteinerisse, võivad nende sees olevad liitiumakud jäätmeveokis või käitlusrajatises puruneda. Tulemuseks võib olla süttimine või isegi tulekahju.

Ka Eesti jäätmekäitlejad on kokku puutunud olukordadega, kus segaolmejäätmetesse sattunud akud on põhjustanud tuleohtlikke olukordi jäätmeveokites ja käitlusettevõtetes.

Seetõttu toetab FEAD Euroopa Liidu nõuet, et kaasaskantavad akud peavad olema kasutajale lihtsalt eemaldatavad. Kui aku saab tootest lihtsalt eemaldada, on seda lihtsam eraldi koguda, ringlusse võtta ning vältida selle sattumist valesse jäätmevoogu.

♻️ Vanad patareid ja akud vii alati kogumispunkti.
♻️ Elektroonikaseadmed anna üle elektroonikajäätmetena.
♻️ Ära viska akusid ega väikeseid elektroonikaseadmeid segaolmejäätmete hulka.

Tuleohutus algab õigetest sorteerimisvalikutest.


Pildil Eesti Keskkonnateenused auto põleng, kus oli ka päästjate abi vaja.

04/06/2026

🔔 JUBA 10. JUUNIL TEABEPÄEV „JÄÄTMEREFORMI ELLURAKENDAMINE“

Jäätmereform toob kaasa mitmeid olulisi muudatusi, mis mõjutavad jäätmekäitlusettevõtteid, kohalikke omavalitsusi, tootjavastutusorganisatsioone ning kogu sektorit laiemalt.
ERMEL/EJKL Kompetentsikeskus koostöös Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonnaga kutsub osalema teabepäeval, kus käsitleme reformi rakendamisega seotud kõige aktuaalsemaid küsimusi ja väljakutseid.

📍 Kadaka Konverentsikeskus, Tallinn
💻 Võimalik osaleda ka veebis
📅 10. juuni 2026

Päevakorras muu hulgas:
✔ Jäätmete liigiti kogumise uued juhised
✔ Põletustasu ja saastetasude muudatused alates 1.07.2026
✔ Toidujäätmete ja tekstiili tootjavastutuse õigusloome
✔ Pakendijäätmete kogumise muudatused ja kohtkogumine
✔ PISTRIKu arenduse ja õigusloome hetkeseis
✔ Arutelud sektori praktiliste probleemide ja lahenduste üle
🎤 Esinevad Kliimaministeeriumi valdkonnajuhid ja eksperdid.

⚠️ Tegemist on TASULISE seminariga ning osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

💶 Osalustasu:
ERMELi liikmetele 89 €
Teistele osalejatele 109 €
(Hind kehtib nii kohapeal kui veebis osalemisel.)
👉Täpsem programm ja regamislink esimeses kommentaaris.
Kohtumiseni teabepäeval!

26/05/2026

♻️ ERMEL Ringmajanduspäev tõi kokku ehitus- ja ringmajandussektori eksperdid.

19. mail toimunud ERMEL Ringmajanduspäeval arutati, kuidas käsitleda ehitus- ja lammutusjäätmeid senisest enam ressursina ning milliseid muutusi on selleks vaja nii õigusruumis, hangetes kui ka igapäevases praktikas.

Päeva jooksul räägiti muu hulgas:
🏗️ ehitus- ja lammutusjäätmete jäätmeks oleku lakkamise juhenditest
🧱 betooni ja mineraalsete materjalide ringlussevõtust
🌱 keskkonnahoidlikest hangetest teedeehituses
🏠 ringse renoveerimise praktilistest kogemustest
♻️ ehitusmaterjalide ringkasutuspankadest ja materjalide uuest elust
Ringkäiku Tallinna Ringmajanduskeskuses viisid läbi Rein Kalle ja tema kolleegid, samuti toimus järgmisel päeval ringsõit ettevõtetesse Neular , Sibelco Green Solutsions ja Green Gravels.

„Kui käsitleme ehitus- ja lammutusjäätmeid jätkuvalt jäätmetena, mitte ressursina, jääb suur osa väärtusest kasutamata,“ rõhutas ERMELi tegevjuht Margit Rüütelmann.

🎥 Ettekannete salvestused: https://www.youtube.com//videos

Ringmajanduspäev toimus projekti LIFE IP BuildEST raames ja selle rahastusel.

07/05/2026

Maaleht ilmunud lugu näitab hästi, et kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja ministeeriumi vahel käib praegu arutelu mitte ainult hindade, vaid ka jäätmereformi loogika üle.

Faktid on, et
📌 alates 1. juulist 2026:
- tõuseb ladestamise saastetasu
- rakendub põletustasu

See on riigi poliitiline otsus, mille eesmärk on muuta põletamine ja ladestamine kallimaks, et nügida inimesi rohkem liigiti koguma ning suunata jäätmeid enam ringlusesse.

📈 See tähendab paratamatult, et jäätmekäitluse kulubaas muutub.

Täpselt nagu käibemaksu tõus kajastub hindades, kajastuvad ka uued saastetasud jäätmekäitluse lõpphinnas.

♻️ See poliitika ja otsused on õige: rohkem liigiti kogumist ja rohkem ringlussevõttu on vajalikud.

Küsimus on selles, kuidas reformi mõju ausalt ja realistlikult kommunikeerida ning kuidas tagada, et süsteem oleks pikaajaliselt toimiv nii elanikele, omavalitsustele kui ka teenusepakkujatele.

Jäätmekäitlejad on kliimaministeeriumi peale pahased kirja pärast, milles hoiatatakse kohalikke omavalitsusi, et jäätmekäitlejad võivad saastetasude sildi all küsida põhjendamatult suurt hinnatõusu.