08/06/2026
„Uus puu pimekurtidele“ – kaks päeva inspiratsiooni, teadmisi ja kohtumisi
Toimumisaeg: 06.–07.06.2026
Toimumiskoht: Eesti Kurtide Liidu maja saal, Nõmme tee 2, Tallinn
Korraldaja: Eesti Pimekurtide Liit
Külalisesineja: Pere Cantenys Gomez, WFDB Youth Committee leader
06.–07. juunil 2026 toimus Tallinnas, Eesti Kurtide Liidu maja saalis Eesti Pimekurtide Liidu korraldatud kahepäevane teabe- ja kogukonnaüritus „Uus puu pimekurtidele“ – kaks päeva inspiratsiooni, teadmisi ja kohtumisi.
Ürituse eesmärk oli suurendada teadlikkust pimekurtusest, pimekurtide inimeste õigustest, suhtlemisviisidest, ligipääsetavusest, tugiteenustest ning ühiskonnas osalemise võimalustest. Kahe päeva jooksul käsitleti pimekurtust kui eraldi ja ainulaadset puuet, mis ei ole lihtsalt kuulmis- ja nägemispuude kokkuliitmine, vaid vajab eraldi mõistmist, süsteemset tuge, ligipääsetavaid suhtlemisviise ja professionaalseid teenuseid.
Üritusel osales külalisesinejana Pere Cantenys Gomez, kes jagas rahvusvahelist kogemust pimekurtide kogukonna, õiguste, suhtlemise, ligipääsetavuse ja eestvedamise teemadel.
---
06.06.2026
Esimene päev: pimekurtidele ja vaegkuuljatele
Esimene päev oli suunatud pimekurtidele ja vaegkuuljatele. Päeva keskmes oli pimekurtuse mõiste selgitamine, pimekurtide inimeste erinevate vajaduste mõistmine ning suhtlemisviiside tutvustamine. Päev aitas osalejatel paremini mõista, et pimekurtus on eraldi puue, mille puhul kuulmis- ja nägemispuue mõjutavad inimese suhtlemist, liikumist, info kättesaamist, iseseisvust ja igapäevaelus osalemist.
Ettekandes selgitati, et pimekurtus võib olla kaasasündinud või omandatud. Samuti võib inimene olla sündinud kuulmislangusega ja hiljem kaotada nägemist või vastupidi – sündinud nägemispuudega ja hiljem omandada kuulmislanguse. Rõhutati, et iga pimekurt inimene on erinev ning seetõttu peavad suhtlus, tugi, teenused ja ligipääsetavus lähtuma inimese isiklikest vajadustest, suhtlemisviisist ja igapäevasest toimetulekust.
Oluline osa päevast keskendus suhtlemisviisidele. Tutvustati kõnel ja kirjal põhinevaid suhtlemisvõimalusi, näiteks selget kõnet, huultelt lugemist, kirjutamist paberile või digiseadmesse, peopesale kirjutamist, taktiilseid tähestikke ja punktkirja. Samuti käsitleti viipekeelel põhinevaid suhtlusviise, sealhulgas lähiviipekeelt, piiratud nägemisvälja viiplemist, juhitud viiplemist ja taktiilset viiplemist.
Lisaks räägiti sotsiaalhaptilisest suhtlusest, pro-taktiilsest lähenemisest ning esemete ja sümbolite kasutamisest suhtlemisel. Päeva üks tähtsamaid sõnumeid oli, et pimekurt inimene peab saama infot talle sobivas suhtlemisviisis. Ligipääsetavus ei tähenda ainult füüsilist ligipääsu ruumi, vaid ka seda, et inimene saab aru, mis tema ümber toimub, saab teha otsuseid, saab suhelda ning osaleda kogukonna- ja ühiskonnaelus.
Päeval käsitleti ka pimekurtide vajadusi erinevates eluvaldkondades: ühiskonnas, tervishoius, hariduses, vaba aja tegevustes, spordis, avalikes teenustes, tööhõives ja kommunikatsioonitehnoloogias. Rõhutati, et pimekurtidele tuleb tagada sobivad tugiteenused, ligipääsetavad õppematerjalid, ettevalmistatud spetsialistid, turvaline liikumine ning teadlik ja toetav keskkond.
Eraldi räägiti pimekurtide liikumise ja äratuntavuse sümbolist – punane-valge ehk valge-punane-valge-punane kepist. Seda keppi kasutatakse pimekurtuse tunnusena, et liikluses ja avalikus ruumis oleks paremini mõistetav, et inimesel on samaaegselt nii nägemis- kui ka kuulmispuue. Punane-valge kepp aitab suurendada pimekurtide inimeste nähtavust, turvalisust ja arusaadavust avalikus ruumis.
Punane-valge kepp tunnustati ja kinnitati Maailma Pimekurtide Föderatsiooni ehk WFDB 6. peaassambleel Nairobis 2022. aastal pimekurtuse universaalse sümbolina WFDB organisatsioonis. Tegemist on olulise rahvusvahelise tähisega, mille laiem tutvustamine aitab suurendada teadlikkust pimekurtusest ning pimekurtide inimeste vajadustest.
Eesti liiklusseaduses on praegu sätestatud valge kepiga või juhtkoeraga liikuva pimeda jalakäija kaitse, kuid pimekurtide punane-valge kepp ei ole seaduses selgelt eraldi nimetatud. Üritusel toodi esile, et Eesti Pimekurtide Liit võiks koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga algatada arutelu ja teha ettepanekuid, et pimekurtide punane-valge kepp oleks Eestis õiguslikult selgemalt tunnustatud ja vajadusel seaduses sätestatud. See aitaks suurendada pimekurtide inimeste turvalisust liikluses, parandada nende märgatavust ning tõsta ühiskonna teadlikkust pimekurtusest.
Samuti tõstatati üritusel arutelu pimekurtuse sõnastuse üle. Eestis on seni kasutatud peamiselt mõistet „pimekurtus“ ning organisatsiooni nimena Eesti Pimekurtide Liit. Üritusel anti soovitus analüüsida, kas sõnastus „kurtpime“ võiks olla avalikkusele selgem ja paremini mõistetav, kuna see toob esile nii kuulmis- kui ka nägemispuude olemasolu. Rõhutati, et tegemist ei ole ametliku muudatusega, vaid soovitusliku aruteluteemaga. Eesti Pimekurtide Liidu juhatus arutab ja analüüsib edaspidi, kas ning millisel kujul võiks sõnastust „kurtpime“ kasutada selgitustöös, infomaterjalides või organisatsiooni kommunikatsioonis. Oluline on, et kasutatav sõnastus oleks korrektne, kogukonnale vastuvõetav, avalikkusele arusaadav ning austaks pimekurtide inimeste enda eelistusi.
Eraldi selgitati pimekurtide tõlgi, pimekurtide assistendi, isikliku abistaja ja liitlase rolli. Pimekurtide tõlk ja assistent toetavad inimest suhtlemisel, liikumisel ning ümbritseva keskkonna kirjeldamisel. Tõlk on vajalik eelkõige ametlikes olukordades, näiteks arsti juures, ametiasutuses, kohtumistel, õiguslikes olukordades või konverentsidel. Assistent toetab inimest rohkem igapäevaelus, näiteks poes käimisel, vaba aja tegevustes, liikumisel, väljasõitudel või kogukonnaüritustel.
Päeval rõhutati ka liitlase ehk toetaja rolli. Hea liitlane ei tee kõike inimese eest ära, vaid toetab teda nii, et inimene saaks ise otsustada ja võimalikult iseseisvalt tegutseda. Oluliseks peeti aktiivset kuulamist, kannatlikkust, empaatiat, usaldusväärsust, järjepidevust, ettevalmistust kohtumisteks ning valmisolekut õppida pimekurtide inimeste suhtlemisviise ja vajadusi paremini tundma.
Esimene päev andis osalejatele praktilise ja arusaadava ülevaate pimekurtusest, suhtlemisvõimalustest, tugiteenustest ning sellest, millist tuge vajab pimekurt inimene iseseisvaks, turvaliseks ja väärikaks osalemiseks ühiskonnas.
---
07.06.2026
Teine päev: kurtidele
Teine päev oli suunatud kurtidele osalejatele. Päeva fookuses olid pimekurtide õigused, identiteet, iseseisvus, professionaalne tugi, töövõimalused, ühiskondlik kaasamine ja pimekurtide eestvedamine.
Ettekandes rõhutati, et pimekurtidel inimestel on samad inimõigused nagu kõigil teistel. Pimekurdid inimesed on vabad ja võrdsed oma väärikuses ning õigustes. Pimekurtust käsitleti kui unikaalset ja eraldi puuet, mis vajab ühiskonnas selget tunnustamist ja mõistmist.
Oluline teema oli isiklik autonoomia. Pimekurtidel inimestel peab olema õigus teha valikuid oma igapäevaelus, kodus, liikumisel, teenuste kasutamisel, tervishoius, ostlemisel ja ühiskonnaelus osalemisel. Selleks on vajalik ligipääsetav suhtlus, professionaalne tugi ning inimese enda vajadustest lähtuvad lahendused.
Päeval räägiti pimekurtide õigusest professionaalsele juhendamisele, tõlkele ja abistamisele. Tähtsaks peeti haptilist suhtlust, pro-taktiilset lähenemist, taktiilset viipekeelt ja muid pimekurtidele sobivaid suhtlemisviise. Rõhutati, et iga pimekurt inimene vajab individuaalset lähenemist ning teenused ei tohi olla üles ehitatud ühe üldise lahenduse järgi.
Eraldi käsitleti pimekurtide õigust osaleda igapäevaelus, koosolekutel, tegevustes, spordis ja kogukonnaelus. Samuti rõhutati õigust teha iseseisvaid tervishoiuotsuseid ning saada terviseinfot ligipääsetaval kujul. Pimekurtidel inimestel peab olema ligipääs kvaliteetsetele tõlkidele, assistentidele ja teistele tugiteenustele.
Päeval toodi esile ka pimekurtide identiteet ja kultuur. Pimekurtide kogukond vajab nähtavust, tunnustamist ja võimalust oma kogemustest rääkida. Pimekurtide identiteeti tuleb väärtustada, sest see aitab tugevdada kogukonda, kasvatada enesekindlust ning suurendada ühiskonna teadlikkust pimekurtusest.
Teise päeva jooksul käsitleti pimekurtide vajadusi ühiskonnas, tervishoius, hariduses, tegevustes, spordis, avalikes teenustes, tööhõives ja kommunikatsioonitehnoloogias. Rõhutati, et ühiskond peab tunnustama pimekurtide kogukonda eraldi ja ainulaadse kogukonnana ning looma tingimused, mis võimaldavad pimekurtidel inimestel osaleda võrdsemalt ja iseseisvamalt.
Tervishoiu valdkonnas peeti oluliseks, et tervishoiuasutused oleksid pimekurtidele ligipääsetavad ning vajadusel oleks tagatud pimekurtide tõlk või assistent. Samuti rõhutati vajadust koolitada tervishoiutöötajaid, et nad oskaksid paremini mõista pimekurtide inimeste suhtlemis- ja ligipääsetavusvajadusi.
Hariduse puhul toodi välja, et pimekurtidel õppijatel peab olema ligipääs sobivatele õppematerjalidele ja tugiteenustele. Oluliseks peeti punktkirja, taktiilsete materjalide, suure kirja, pro-taktiilse suhtluse, taktiilse viipekeele ning muude inimesele sobivate suhtlemisviiside kasutamist. Haridus peab olema kohandatud nii, et pimekurt õppija saaks päriselt õppida, osaleda ja areneda.
Vaba aja tegevuste ja spordi puhul rõhutati, et pimekurtidele tuleb luua võimalusi osaleda sotsiaalsetes tegevustes, kultuuriüritustel, liikumistegevustes ja spordis. Selleks on vaja kohandatud tegevusi, teadlikke korraldajaid, sobivaid abivahendeid ning vajadusel pimekurtide assistente.
Avalike ja haldusteenuste puhul rõhutati vajadust, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused oleksid pimekurtidele inimestele ligipääsetavad nii kohapeal kui ka digitaalselt. Oluline on, et teenuseid oleks võimalik kasutada sobivas suhtlemisviisis ning et ametnikud oskaksid arvestada pimekurtide inimeste vajadustega.
Tööhõive teemal toodi esile, et pimekurt inimene võib töötada erinevates rollides, näiteks nõustajana, koolitajana, konsultandina, eksperdina, sotsiaalse teadlikkuse tõstjana, kogukonnatöötajana, administraatorina või muudes sobivates ametites. Selleks on vaja ligipääsetavat töökeskkonda, tööandjate teadlikkust, mõistlikke kohandusi, suhtlemistuge ja vajadusel assistendi või tõlgi abi.
Kommunikatsioonitehnoloogia puhul rõhutati, et pimekurtide inimeste jaoks on oluline arendada ja kasutada tehnoloogilisi lahendusi, mis toetavad ligipääsu infole, suhtlemist ja iseseisvust. Vajalikud on lahendused, mis arvestavad nii kuulmis- kui ka nägemispuudega ning võimaldavad inimesel kasutada talle sobivat suhtlemisviisi.
Teise päeva üheks oluliseks teemaks oli terviklik lähenemine pimekurtide õigustele ja vajadustele. Rõhutati vajadust koolitada pimekurtide tõlke ja assistente, tõsta ühiskonna teadlikkust ning tagada piisav rahastus, et pimekurtidel inimestel oleks tegelik ligipääs vajalikele teenustele.
Päeva jooksul käsitleti ka pimekurtide töövõimalusi ja ühiskonnas panustamist. Toodi välja, et pimekurtus ei tähenda võimetust töötada või ühiskonnaelus osaleda. Õige toe, kohanduste ja ligipääsetavuse korral saavad pimekurdid inimesed olla aktiivsed spetsialistid, kogukonnaliikmed, nõustajad, koolitajad ja eestvedajad.
Päeva lõpuosas räägiti pimekurtide juhtimisest ja eestvedamisest. Oluliseks peeti meeskonnatööd, tugevustele keskendumist, kvaliteedi eelistamist kiirusele, rahulikku ja läbimõeldud tegutsemist, oskust oma seisukohti põhjendada, toe küsimist, vastutuse jagamist ja tugeva võrgustiku loomist.
Rõhutati, et pimekurtide identiteet ei ole takistus, vaid tugevus. Pimekurt inimene saab olla eestvedaja, kui tal on toetav keskkond, ligipääsetav suhtlus, kogukonna usaldus ja võimalus oma kogemust kasutada teiste toetamiseks ning ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks.
Teine päev aitas kurtide kogukonnal paremini mõista pimekurtide õigusi, vajadusi ja võimalusi. Päev näitas, kui oluline on koostöö kurtide, pimekurtide, vaegkuuljate, spetsialistide, organisatsioonide ja kogu ühiskonna vahel.
---
Üldine kokkuvõte
Kahepäevane üritus oli oluline samm pimekurtuse parema mõistmise ja Eesti Pimekurtide Liidu tegevuse nähtavamaks muutmise suunas. Mõlemal päeval rõhutati, et pimekurt inimene peab olema ühiskonnas nähtav, mõistetud, kaasatud ja toetatud.
Üritus tõi selgelt esile, et pimekurtide inimeste jaoks on vajalikud sobivad suhtlemisviisid, professionaalsed tõlgid ja assistendid, ligipääsetavad teenused, teadlikud spetsialistid, kogukondlik toetus ning võimalus osaleda ühiskonnaelus võrdsetel alustel teiste inimestega.
Oluliseks sõnumiks oli, et pimekurtus vajab Eestis suuremat nähtavust ja süsteemsemat käsitlust. See puudutab nii seadusandlust, teenuste korraldust, spetsialistide koolitamist, avalikkuse teadlikkust, ligipääsetavat suhtlust kui ka pimekurtide inimeste õigust olla ise oma elu ja kogukonna eestvedajad.
Üritusel tõstatatud punane-valge kepi teema näitas vajadust arutada, kuidas pimekurtide liikumise ja äratuntavuse sümbol võiks olla Eestis paremini tuntud ja vajadusel õiguslikult selgemalt tunnustatud. Samuti tõstatati arutelu sõnastuse „kurtpime“ võimaliku kasutamise üle, kuid rõhutati, et tegemist on alles analüüsi ja arutelu vajava küsimusega, mida Eesti Pimekurtide Liidu juhatus saab edaspidi kaaluda.
Eesti Pimekurtide Liidu korraldatud üritus lõi hea võimaluse teadmiste jagamiseks, kogemuste vahetamiseks ja koostöö tugevdamiseks. Üritus aitas suurendada teadlikkust sellest, et pimekurtus on eraldi puue, mille mõistmine ja toetamine vajab süsteemset, inimkeskset ja väärikat lähenemist.
Samuti märgiti, et samalaadne üritus on planeeritud ka sügiseks. Sügisel toimuvale kohtumisele oodatakse veelgi rohkem osalejaid, koostööpartnereid ja organisatsioone, et ühiselt jätkata pimekurtuse paremat mõistmist, teadlikkuse suurendamist ning koostöövõimaluste arendamist Eestis.
Eesti Pimekurtide Liit tänab kõiki osalejaid, koostööpartnereid, Eesti Kurtide Liitu ruumide võimaldamise eest ning külalisesinejat Pere Cantenys Gomezt väärtuslike teadmiste ja kogemuste jagamise eest.
Eesti Pimekurtide Liit
World Federation of the Deafblind The EDbU - The European Deafblind Union European Deafblind Youth - EDBY Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Kurtide Liit Eesti Pimedate Liit Põhja-Eesti Pimedate Ühing Eesti Vaegkuuljate Liit
