https://www.facebook.com/628136083709469/

Eesti Koolide Liputoimkondade Liit

Home
Estonia
Tallinn
Eesti Koolide Liputoimkondade Liit

Eesti Koolide Liputoimkondade Liit (EKLL) on organisatsioon, mis seisab Eesti lipukultuuri arendamise eest koolides.

30/06/2026

14. juunil möödus 85 aastat juuniküüditamisest – sündmusest, kus NSV Liit küüditas ligi 10 000 eestlast Venemaale. Nende seas olid riigiametnikud, ettevõtjad, sõjaväelased ja teised inimesed, kellel oli potentsiaal taastada okupeeritud Eestis vabadust ning keda NSV Liit seetõttu “sotsiaalselt võõraks elemendiks” nimetas ja küüditas. Tänapäevani mälestatakse juuniküüditamist leinapäevana, mil heisatakse leinalippe ja peetakse tseremooniaid küüditatute mälestuseks.

Tallinnas Kommunismiohvrite memoriaali juures toimus 14. juunil leinapäeva mälestustseremoonia, millest võtsid osa ka liputoimkonnad. Enne tseremooniat asetas Kaitseministeeriumi esindaja mälestusmärgi jalamile, seejärel siirduti Koduaeda, kus kõlas riigihümn ja peeti kõnesid, mis tõid paralleele juuniküüditamise ja tänapäeva vahel. Tseremoonia lõpus asetati pärgi, EKLL-i nimel astetas pärja kirjatoimetaja Andrus Lepikult.

📸 Fotod 1, 6–12: Justiits- ja Digiministeerium
📸 Fotod 2–5, 13: Andrus Lepikult

19/06/2026

Hääletage enda lemmikpiltide poolt! 🗳

Peagi toimub EKLL-i teine üldkoosolek ning sel puhul soovime tunnustada inimesi, kelle panus meie sündmuste jäädvustamisse on hindamatu, kuid sageli märkamatuks jääv – meie fotograafe. Selleks korraldame fotokonkursi, et tõsta esile parimad kaadrid ja anda tunnustust nende autoritele. ❤️

Fotokonkursil on kolm kategooriat:

📸 Hetk kulisside taga – tabavad kaadrid ettevalmistustest, ootusest ja muudest varjatud hetkedest enne või pärast ametlikku programmi.

📸 Parim pidulik hetk – foto, mis jäädvustab ürituse kõige väärikama, pidulikuma või meeldejäävama ametliku hetke.

📸 Emotsioon kaadris – fotod, mis peegeldavad osalejate tundeid, nagu uhkus, keskendumine, elevus või rõõm.

Hääletage enda lemmikpiltide poolt vastavate reaktsioonidega. Hääletuse tähtpäev on 26. juuni.

22/05/2026

Vapiregistrid – mis need on ja milleks kasutatakse? Vaadake seda videot, et tundma õppida vapiregistrite müstilist maailma!

Kõnelejad: Rain Posti, Anna Mäll ja Andrus Lepikult
Monteerija ja operaator: Anna Mäll

09/05/2026

23. aprillil tähistati veterani- ja jüripäeva, pidamaks meeles eesti sõjaveteranide panust vabadusvõitlusesse ja riigikaitsesse. Eestlaste iha vabaduse järele on nende pingutusi saatnud alates keskajast jüriöö ülestõusust kuni vabadussõja ja tänapäeva missioonideni ning veteranide roll Eesti iseseisvuse säilimises ja turvalise elukeskkonna tagamises on hindamatu.

Jahedal kevadõhtul kogunesid liputoimkonnad tseremooniale Jüriöö parki, kus üle 600 aastat tagasi otsustav lahing eestlastest ülestõusnute ja baltisaksa sissetungijate vahel aset leidis. Jüripäeva tseremoonial meenutati Eduard Bornhöhe ajaloolise jutustuse "Tasuja" õpetlikku seost jüriöö ülestõusu ja tänapäeva riigikaitse tähtsusele. Lisaks süüdati jürituli ning jagati laskevõistluste parimatele osalejatele auhindu, tänamaks neid, kes Eesti kaitsesse panustavad.

📸

06/05/2026

Tulge muinsuskaitsekuu talgutele!

04/04/2026

25. märtsil mälestati Eesti kommunismiohvrite memoriaali juures kannatanuid, keda NSV Liidu võimud 1949. aastal Siberisse küüditas. Tuhanded süütud eestlased elasid seal ebainimlikes tingimustes, pidid sunnitööd tegema, ebaõiglast kohtlemist taluma ja osa eestlastest heitis ka hinge NSV Liidu kuritegude tõttu. Märtsiküüditamine on eestlastele valus, ent õpetlik mälestus, mis toob esile iseseisvuse ja julgeoleku tähtsuse repressioonide vastu võitlemiseks.

Eesti koolide liputoimkonnad kogunesid kommunismiohvrite memoriaali juurde, mille mälestustahvli juurde asetas kaitseminister Hanno Pevkur pärja küüditatute auks. Seejärel siirduti Koduaeda, kus peeti kõnesid ja asetati pärgi. EKLL-i nimel asetas pärja Tallinna XXI Kooli Liputoimkonna ülem Jan Kenneth Toming. Muusikalisi vahepalasid esitas Mia Tamra.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta: "Märtsiküüditamise meenutamine ei ole ainult mineviku valu kandmine. See on ka tuleviku kaitsmine."

📸 Anna Mäll

28/03/2026

22. märtsil tähistati Tallinna Metsakalmistul riigivanem August Rei 140. sünniaastapäeva. Selle puhul kogunesid liputoimkonnad August Rei haua ümber, meenutamaks tema tegevust ja pärandit. Tseremoonial kõneles ajaloolane Jaak Juske, seejärel asetati pärgi, lillekimpe ja küünlaid ning peeti sõnavõtte Rei mälestuseks.

Töötanud Eesti riigivanema, välisministri, Asutava Kogu esimehe, diplomaadi ja eksiilvalitsuse juhina, rääkimata paljudest teistest ametitest, kannab August Rei Eesti Vabariigi loomises ja arengus silmapaistvat rolli. August Rei elas üksnes Eesti nimel, sõltumata sellest, kas Eesti oli vaba või mitte, ning Rei pärandit kui Eesti sünniloo ja tuleviku suunanäitajat meenutatakse tänapäevani.

📸 Bruno Kaarel Jaanson ja Taaniel Raud

11/03/2026

9. märtsil möödus 82 aastat märtsipommitamisest Tallinnas, mida Nõukogude lendurid tol päeval lakkamatult pommitasid. Pommitamise tagajärjel langes tuhandeid süütuid tsiviilelanikke ja purustati märkimisväärne osa Tallinna hoonetest. Tallinna pommitamine oli osa suuremast pommitamise lainest 1944. aasta märtsis, kui NSV Liit püüdis Eesti alasid endale allutada, ja selleks otsustas idanaaber sooritada kuritegusid, mis on jätnud sügava jälje mitte ainult Tallinna, vaid ka Tartu ja eriti Narva ajalukku, elanikkonda ja linnaruumi.

Eesti koolide liputoimkonnad osalesid 9. märtsil tseremoonial Tallinnas Siselinna kalmistul, kus mälestati hukkunuid pärgade asetamisega. Lisaks peeti kõnesid, meenutamaks NSV Liidu kuritegude mõju ja õppetunde.

📸 Andrus Lepikult

01/03/2026

24. veebruaril tähistas EKLL Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva, mil meie riik sai 108 aastaseks. Samal päeval 1918. aastal kuulutasid eestlased välja Eesti vabaduse ja suveräänsuse, ehitades enda kohale katuse, mis Eesti rahvast üle sajandi kaitsnud ja innustanud on. Vaatamata sõdadele, okupatsioonidele jt kriisidele on meie kodumaa süda tuksunud tänapäevani ja südame rütm ei katke, kui me seda ka edaspidi hoiame.

Varahommikul kell 7.32 heisati mitmel pool Eestit riigilipud. Kõige rohkem liputoimkondi kogunes Kuberneri aeda, kus võeti päev vastu Eesti hümni ja lipu heiskamisega Pika Hermani torni. Seejärel kõnelesid Riigikogu esimees Lauri Hussar, peapiiskop Urmas Viilma, loeti ette iseseisvusmanifesti ja esitati muusikalisi vahepalasid. Lisaks heisati lipud Kohtla-Järvel ja Mustamäel, kus seisid samuti liputoimkonnad.

Kell 9.00 algas Tallinnas Võidusamba jalamil pärgade asetamise tseremoonia, millest võtsid osa Mustamäe riigigümnaasiumi liputoimkond ja korporatsioonid. Sündmusel kõnelesid kaitseminister Hanno Pevkur ja peapiiskop Urmas Viilma. Pärgi asetasid teiste seas president Alar Karis, Riigikogu esimees Lauri Hussar ja kaitseminister Hanno Pevkur.

Kell 12.00 tervitasid Alar Karis ja Kaitseväe juhataja Andrus Merilo Vabaduse väljakul Eesti Kaitseväe, riigikaitseorganisatsioonide ja liitlaste üksusi. Seejärel algas paraad, kus nad marssisid mööda Kesklinna tänavaid, kus oli näha nii sõdureid, sõjatehnikat, politseikoeri, lippe jpm. Paraadil hoidsid lippu kõrgel ka Eesti koolide liputoimkonnad.

Kell 15.00 toimus Tallinnas Jüriöö pargis Eesti iseseisvuspäeva tseremoonia, kus liputoimkonnad esindatud olid. Sündmusel süütati traditsiooniline lõke, lauldi hümni ning asetati pärgi vabadussõjas võidelnute auks. Lisaks luges EKLL-i laekahoidja Adrian Zurbuchen ja kaks Jakob Westholmi Gümnaasiumi esindajat Eesti iseseisvusmanifesti ette.

Eesti Vabariigi 108. aastapäev osutus liputoimkondadele sisukaks, harivaks ja kogemusrikkaks. Nad kandsid pidupäeval väärikat rolli, tuletades Eestile meelde, et ta ei ole üksi.

📸 Pildid 1–11: Carl Gustav Moritz
📸 Pildid 12–14: Priit Mürk / ERR
📸 Pildid 15–19: Andrus Lepikult
📸 Pilt 20: Kohtla-Järve Linnavalitsus

21/02/2026

19. veebruaril kogunesid Eesti koolide liputoimkonnad Rüütelkonna hoonesse, tähistamaks EKLL-i esimest asutamisaastapäeva. Ühe aasta jooksul on EKLL märkimisväärselt arenenud – liit on

📌 korraldanud erinevaid üritusi, näiteks ühisõppuseid, rinnamärkide üleandmise tseremooniat ja vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva mälestusmarssi;

📌 osalenud liputseremooniatel, tõstes liputoimkondade osavõttu;

📌 loonud õppevideoid, suurendades kaasmaalaste huvi lipukultuuri ja rivikorra vastu;

📌 loonud ja arendanud veebilehte kui liidu avalikku kuvandit;

📌 tugevdanud sidemeid koostööpartneritega, näiteks Eesti Lipu Seltsi ja Riigikantseleiga.

Et võtta kokku liidu senised saavutused, leppida kokku tulevikuplaanides ja teha üheskoos toredaid ühistegevusi, said EKLL-i liikmed Rüütelkonna hoones kokku, et pidada ühine koosviibimine. Üritus algas EKLL-i eestseisja Mihhail Semiyanovi ja seejärel Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaia tervitusega. Sellele järgnes erakorraline üldkoosolek, kus lepiti kokku põhikirja muudatustes ning arutati plaani üle muuta EKLL mittetulundusühinguks.

Pärast üldkoosolekut tänati ja autasustati liidu liikmeid ja tegevuse toetajaid. Seejuures anti Gert Uibiaiale üle liidu teenetemärk ja Argo Koppel, Riigikogu majandusosakonna juhataja, kinkis EKLL-ile Riigikogu nimel teenetemedali.

Pärast autasustamist korraldas EKLL-i alaline sekretär Mathias Peškov liidu liikmetele meeleoluka viktoriini heraldikast, lipukultuurist ja rivikorrast. Lõpuks asuti koos kringlit sööma, kohvi ja teed jooma ning üksteisega juttu ajama.

Koosviibimine pakkus osalejatele mitmekesiseid tegevusi ja tugevdas liikmetevahelisi suhteid. Suur tänu kõikidele osalejatele, korraldajatele ja ka Riigikantseleile, kes võimaldas meil sündmust Rüütelkonna hoones läbi viia!

📸 Andrus Lepikult, Gert Uiboaed, Adrian Georg Zurbuchen

Address

Tallinn

Website

facebook.com

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Koolide Liputoimkondade Liit posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Eesti Koolide Liputoimkondade Liit:

Want your organization to be the top-listed non profit organization in Tallinn?