23/11/2025
TÄNAVUSED HIIE SÕBRAD ON ROODSI-MÕTSAKUNNA LÄTTE EESTKOSTJAD
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja pressiteade
23.11.2025
Eile / laupäeval (22.XI.2025) Tartus Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati hiie sõbraks Roodsi-Mõtsakunna lätte eestkostjad Võrumaalt.
Roodsi-Mõtsakunna läte (ka Rootsioja allikas, arstiallik) asub Hargla ja Karula kihelkonna piiril Laanõmõtsa külas.
Viimasel kümnel aastal on ümbruskonna külade elanikud võtnud vana terviseallika uuesti kasutusele. Allikas on puhastatud ja selle ümbrus heakorrastatud, loodust ja pühapaika austades ja hoides.
RMK on teinud ümbruskonnas suuri lageraieid. Läte on aga eestkostjate sekkumise tõttu jäänud seni raietest puutumata. Lätte eeskostjate algatusel kandis RMK selle viis aastat tagasi pärandkultuuri kaardile. Looduslike pühapaikade kaardile kanti läte tänavu kevadel, kui Hiite Maja Sihtasutus selle arhiiviandmeid järgides välitöödel üles otsis ja inventeeris. Lätet kasutavad ja hoiavad ümberkaudsetete külade elanikud.
Hiie sõbra kirves anti Joosep Puhalainenile, kes lubas selle edasi anda Leinart ja Merike Uuetoale. Just nemad taasavasid allika ja on olnud selle hoidjad 10 aastat. Vastuskõnes ütlesid allika inimesed, et nad käivad nii üksi kui koos allikal, sest vajavad seda. Allikas on seotud maaemaga ja tervendab ka hingekontakti abil, mis on praeguses ohtlikus maailmas olulisem kui kunagi varem. Neti Tikk ja Triin Tanilas lõid muusikalise silla Kirjandusmuuseumi saali ja allikal sündinud lauludega. Pisike peretütar lisas, et talle meeldib selle allika vulin.
Lauluselts Lüü-Türr kinkis allika hoidjatele raamitud regivärsilise laulu, mille nad kohapeal ka esitasid.
Hiiesõbralike tegude eest kiideti tänavu Hiite kuvavõistluse toetajaid Peep Veedlat ja Eesti Pärimusmuusika Keskust ning pühapaikade kaitsjat kunstnik Elo Liivi. Lisaks tänati hiiepärimuse talletajaid, kaardistajaid, jäädvustajaid ja tutvustajaid: Valdo Valper, Laura Mäemets, Katre Kuller. Erilise tänu said kohalikud, Paluküla Hiiemäe hoidja Aivar Jürisalu ning Põltsamaa vallas asuva Tõivere hiie eestkostjad: inimesed, kellele hiit on igapäevaselt vaja. (vt. https://www.hiis.ee/tunnustame)
Sõna võtsid Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm, EVT Põlisrahvaste SA Nõukogu liige Valdeko Allik, Soome omausuliste Taivaannaula ry esimees Patrick O’Rourke, Hiite Maja SA esimees Ene Lukka-Jegikjan ja 2023. aasta Hiie sõber Ruuben Kaalep.
Madis Iganõmm: „Hiie väe sündmus annab meile võimaluse tunnetada aja liikumist tervikuna. Lisaks tänasele ja homsele on olemas kõik eelnev ehk see aeg, milles olid meie esivanemad. Sealt on meie keel ja kultuur pärit, sealt oleme oma kommetega meie esivanemate elutunde ja pühadused tänasesse päeva toonud.” Ta tõdes, et tänavugi oleme pidanud tõsiselt pingutama kolme meie maa tuntud hiiekoha kaitsetegevusega Ebaveres, Palukülas ja Pähklimäel, lisaks Tõiveres ja mujalgi. „Meid märgatakse, meie tööd hinnatakse ning üheks selle näitajaks on see, et nende inimeste arv, kes eelistavad pigem maausku ja peavad lugu looduslikest pühapaikadest, on aastate jooksul mitmekordistunud.”
Valdeko Allik tänas hiite hoidjaid ja soovis neile hääd tervist ning väge. Ta avaldas lootust, et hiite kaitsjate nimekiri täieneb edaspidi veelgi. Meie hiied ja pühakohad aitavad meil elada üle ka raskeid aastaid. Ta andis ka ülevaate põlisrahvaste maakogude tegevusest. Juba kuus maakondade põlisrahvast on sõlminud vastastikuse tunnustamise lepingud. Sihtasutus on tegelnud ka metsakaitse korraldamisega FSC raamistikus. „Metsade ohverdamine vaskrahade ja rohepöörde nimel ei ole veel peatunud,” ütles ta.
Patrick O’Rourke kõneles Soome looduslike pühapaikade juhendi koostamisest ning meenutas mööduva aasta koostööd Maavalla Kojaga. Soomlased osalesid ühises suvelaagris Väike-Tinni talus Lõuna-Eestis pärnakuu lõpus. Koostöös korraldati uurali ühispalvus Laagnas Ida-Virumaal. ”Varem oleme korraldanud ühispalvusi soome-ugri maailmakongresside ajal, mida kahjuks enam ei peeta. Tänavu on soome-ugri kultuuripealinnaks Narva ja ühispalvus korraldati edukalt kultuuripealinna aasta kava osana. Tänavune ühispalvuse korraldamine osutab, et meie kombed on tugevad ja elavad paindlikult selles kiiresti muutuvas maailmas.” Soomlased on osalenud rohkearvuliselt ka hiite kuvavõistluses (tänavu 40 tööd). Soomes asuva Koli pühale mäele kavatsetakse rajada luksushotelle. ”Teeme kõik, et päästa Koli, mille kaunid kuvad pälvisid tänavu kahe kategooria auhinnad,” lisas Patrick.
Ene Lukka-Jegikjan kõneles, et igaüks meist vastutab selle eest, mis Eestis toimub. Pühapaikade pärand ühendab meid hõimu- ja teiste maailma põlisrahvastega. Hiite Maja kaardistab ja annab teavet pühakohtadest, sest muud võimu tal ei ole. Linnastunud eluviis on inmesi oma põlispärandist lahutanud. Ka seetõttu on pühapaikadest lagedaks raiutud 841 ha, mis on 1/3 kaardistatud pühapaikadest. Riigi finantseeritud pühapaikade inventeerimine ja kaardistamine on peaaegu seiskunud rahapuudusel. Hiite Maja teeb seda tööd õhinapõhiselt. Kui riik ei jaksa, peame ise oma pühapaiku hoidma. Siiani on Hiite Maja tunnustanud 121 rohujuuretasandi hiiesõbralikku tegu.
Ruuben Kaalep teatas, et Eesti põhiseadus seab oma olemise peapõhjuseks eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise läbi aegade. Keel ja kultuur on tervik, osade summast suurem. Mõlemad on võrsunud meie pärandmaastikust. Kõige selle kaudu kõneleb meie rahvuse teadvus. Hiite ja pühapikade kaitsmine on just täna olulisem kui varem. Pühapaigad on ohustatud rahavõimu, hoolimatuse ja muude vaenulike jõudude poolt. Pühapaiku tuleb kaitsta nii loitsude kui tegudega. On tarvis luua seeneniidistiku sarnane võrgustik looduskaitsjatest, omausulistest, akadeemilistest uurijatest ja kodanikuaktivistidest. Nii võime mõjuda aastatuhandete taha tulevikku. Et meie järeltulijad saaksid igavesti öelda: ”Tere-tere hiiekene”.
Hiite kuvavõistluse hindamiskogu esimees Arne Ader andis ülevaate tänavusest võistlusest, näidati kuvasid ja autasustati võitjaid (vt https://hiis.ee/uudised/hiite-kuvavoistluse-voitjad-2025). Ader rääkis piltide kihtidest. Peamine on muidugi pühakoht ise, teine kiht kuva sõnulseletamatu lumm. Selle aasta võidutöös on ka kolmas kiht, mis on seotud kõiksusega, maailmaruumiga. Midagi jääb kuvasse ka kuvajast endast ning nendest väega inimestest, kes pühakohas on olnud. „Hea pilt tuleb siis, kui olete ise tollest kohast vaimustunud,” ütles ta.
Laulu, parmupilli, kandle ja hiiu kandle mänguga austasid hiiesõpru Harjumaa meestelauluselts Lüü-Türr (vt https://www.facebook.com/LuuTurr/), Tartu Parmupilliaktiiv, Tuule Kann, Helen Arusoo, Roosi Padar ja Frida Freydis Ingesdatter (vt https://online.le.ee/2025/01/04/norrast-parit-frida-ehitab-liivil-hiiu-kandleid/).
Pärimuslikke suupisteid pakkusid Maavalla Koja toidumeistrid kunstnik Epp Margna juhtimisel.
Videot sündmusest näeb aadressil https://www.youtube.com/watch?v=nd_VH9tZAuY
Hiie sõbra aunime annavad ja sündmust korraldavad igal aastal koostöös Maavalla Koda, Hiite Maja ning EVT Põlisrahvaste Sihtasutus.
Sündmus toimub talguna, tänavu Maavalla Koja annetajate, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi fondi ning Eesti Kultuurkapitali rahalisel toetusel. Metsalliku Mesindustalu, Fenno-Ugria Asutuse, Võru ja Viru Instituudi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Iganõmme sauna, Taivaannaula ry, Tihuse hobuturismitalu, Tagavälja talu, Alar Krautmani Terviseakadeemia, LüüTürri, OÜ Mana Mindi, Loodusemehe, Viru Folgi ja Käbliku Pruulikoja kaasabi ei ole rahas mõõdetav, kuid on olulinemgi veel.
Andres Heinapuu
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja
56954740
_________________________
Lisainfo: Ahto Kaasik, [email protected], 56686892
Kuvad ja video Roodsi-Mõtsakunna lättest: https://drive.google.com/drive/folders/16_GcRmM3yxyaeRy3Jnoku0mBcY7yBE1G?usp=sharing
Kuvad sündmusest: https://mana-mind.pixieset.com/hiievagi2025pressialbum/
Kogu sündmust saab vaadata yotubest: https://www.youtube.com/watch?v=nd_VH9tZAuY
Hiite Maja SA:https://www.hiis.eeHiie Vägi: https://www.facebook.com/hiievagihttps://fb.me/e/7jswRC4iQ (2025 sündmus)Maavalla koda:https://maavald.eehttps://...
