11/10/2023
Head täiskasvanute õppimise nädalat (TÕN)! Selle raames tutvustab KFL juhatuse liige Helina Loor, millised on tema õpiharjumused.
1. Millised on olnud sinu kõige mõjukamad ja meeldejäävamad õppimiskogemused KFL juhatuse liikmena? Kuidas need kogemused on mõjutanud sinu vaateid haridusele ja õppimisele?
💡"Ma tunnen, et ma õpin iga päev. Päriselt ka - tööd tehes, koolitusel käis, teistega arutades. Eriti meeldejäävaks teeb olukorra vahel see, kui oled tükk aega mingi väljakutsega tegelenud ja jõuad seal mingi väikse vahevõiduni või midagi eriliselt hästi õnnestub...või vahel ka ebaõnnestub. Üks kõige meeldejäävamaid õpikogemusi mul algab ja lõpeb iga sügis – olen külalisõppejõud Tallinna Ülikooli andragoogika magistriõppekavas ja igal sügisel oma meil koos kaasõppejõuga üks üsna mahukas aine vedada. Arendame seda ainet pidevalt edasi – oleme seal katsetanud erinevaid õppemeetodeid, reflekteerinud enda töö ja selle mõju üle, küsinud tudengite tagasisidet ja teinud selle pinnalt muudatusi, kutsunud külalisi kaasa lööma, proovinud ühte ja teistpidi uut infot tudengitele huvitavaks muuta. Kuna saame ainet iga sügis ainet uuesti läbi viia ning seda jälle parendada ja täiendada, siis on olnud väga lahe ka ennast selles protsessis jälgida, kuidas õppimine (enda areng) ja õpetamine käsikäes käivad. Seal on olnud nii võite kui ka ebaõnnestumisi ja kõikidest on midagi õppida olnud. Sel nädalal alustame ainega jälle uuesti ja ootan seda põnevusega."
2. Miks on sinu arvates oluline jätkata õppimist ka täiskasvanueas, eriti juhtival positsioonil olles?
💡"Minu meelest õppimine võimaldab olla säilenõtke – tulla toime keerukate ja määramatute olukordade, püsida psühholoogiliselt tugev ning samas ka värske ja reibas. Minu meelest ei ole isegi väga oluline, millisel positsioonil sa töötad, õppimine „hoiab vormis“ igat täiskasvanut."
3. Kuidas oled leidnud tasakaalu töö, isikliku elu ja õppimise vahel? Kas on mõni strateegia või nipp, mida sooviksite teistele täiskasvanud õppijatele jagada?
💡"Õppimine võikski olla nii osa elust, nii tööst kui isiklikust elust. Õppimine ei tähenda minu meelst enam ammu koolitusel või tunnis osalemist. Õppimine on ka kuulamine, vaatlemine, lugemine, arutlemine ja veel palju muud. Ka õppimise vorm on üha enam kujunemas selliseks, et õppida võib kust iganes – töö käigus, metsas koeraga jalutades, kodus koos kuuma tassikese teega või hoopiski koolituskeskuse ustest sisse astudes. Usun, et sellistes valikutes leiab endale igaüks sobiliku õppimise vormi ja aja selliselt, et see muutub just osaks elust, mitte üheks alternatiivseks valikuks. Ma ise olen põiminud õppimist erinevatesse päeva osadesse – koeraga jalutades kuulan audioraamatut, tööd tehes otsin pidevalt uusi lahendusi töölaual olevatele väljakutsetele, kolleegi või sõbraga rääkides arutlen erinevate teemade üle, mõnel õhtul nädalas astun sisse mõnest koolitusruumi uksest ja mitu korda nädalas õpin ka spordisaalis. Nii et ma ütleks, et õppimine ongi osa mu elust, on sellisel viisil väga nauditav ja ei vajagi eraldi tasakaalu otsimist."