28/02/2026
Riik pidevas kohanemises: kas suudame õppida kiiremini kui probleemid kuhjuvad?
Prof Erkki Karo küsis Eesti Rooma Klubi kohtumisel ebamugava küsimuse: kas riigid suudavad meid päriselt kestlikule arengurajale viia — või toodavad nad hoopis juurde keerukust, mis muutust takistab?
Rohepööret on nimetatud esimeseks suureks ühiskondlikuks transformatsiooniks, mis tuleb saavutada sihipäraselt ja tähtajaks. See ei ole orgaaniline areng, vaid teadlikult juhitud pööre. Aga kas riik, nagu me teda tunneme, on selleks ehitatud?
Ajalooliselt on Rooma Klubi alates raportist The Limits to Growth hoiatanud süsteemsete piiride eest. Täna ei põrku me enam ainult looduslike piiridega. Me põrkume institutsiooniliste piiridega.
Iga kriis toob kaasa uue strateegia, uue arengukava, uue koordineerimistasandi. Süsteem paisub, keerukus kasvab, aga muutused ei kiirene.
Probleem ei ole ambitsioonis. Probleem on elluviimises.
Rohepööre ei ole tehniline projekt, mida saab Excelis ära lahendada. See tähendab loobumisi, ümberjagamisi ja olemasolevate praktikate lõpetamist. Just lõpetamine on prof Erkki Karo hinnangul kõige raskem. Me oskame lisada, aga ei oska ära võtta.
Arutelus tõstatus veel üks tõde: rohepööre ei toimu vaakumis. Me ei ela ühe kriisi ajastul. Julgeolek, energia, majandus, demograafia, usaldus — need kriisid toimuvad samaaegselt. Neid ei saa lahendada järjekorras. Neid tuleb juhtida korraga.
See tähendab paratamatuid pingeid eesmärkide vahel. Majanduskasv ja kliima. Julgeolek ja kulud. Heaolu ja piirangud. Kui poliitika väldib neid konflikte, jääb muutus näiliseks.
Eksperimentaalne valitsemine, millest Erkki Karo rääkis, ei tähenda kaost. See tähendab selget suunda ja valmisolekut õppida. See tähendab tunnistamist, et me ei tea kõike ette — ja julgust ikkagi alustada.
Liginullenergiahooned olid kunagi „võimatud“. Täna on need standard. Muutus ei alanud konsensusest, vaid otsusest liikuda.
Võib-olla ei ole meie suurim probleem kriiside hulk. Võib-olla on probleem see, et püüame neid lahendada riigiga, mis on ehitatud stabiilsuse, mitte transformatsiooni jaoks.
Küsimus ei ole ainult selles, kas riik suudab ühiskonda muuta.
Küsimus on, kas riik suudab muuta iseennast.
Aitäh Erkki Karole sisuka ja mõtlemapaneva ettekande eest.
Järgmisel kohtumisel jätkab arutelu institutsionaalse kohanemisvõime teemal Eesti Tulevikkuuringute Instituudi juhatuse esimees Johanna Vallistu, ettekandega „Institutsionaalne kohanemisvõime: kuidas riigid kujundavad oma tulevikku ebakindluse ajastul?“, keskendudes muu hulgas sellele, kuidas tulevikuseire on erinevates riikides institutsionaliseeritud.
