18/10/2025
Kui Aardla järve veetaset vähendati
AUTOR: TAIVO KIRM
Meie Kastre 2025 mai
100 ja enam aastat tagasi oli Aardla järve, Savijõe ja Porijõe veetase tänasega võrreldes oluliselt kõrgem. Nii läbis vanasti Porijõgi Aardla järve ja Savijõgi oli kuni järveni laevatatav. On mitu teadet, kus kutsuti rahvast laevaga Aardla järvele lõbusõitu tegema. Olevik 17. juuni 1903: „Karskusselts Priius paneb 22. juunil Tsiirma talu ruumides suvepidu toime. Pidupäeval teeb aurulaev „Kawast“ sõitusid Jurjevist Aardla külasse.“ Kõrge veetase aga tekitas kevadel ja sügisel probleeme. Suurvee ajal tõusid Emajõgi, Aardla järv, Porijõgi, Savijõgi jne veekogud üle kallaste ja suur maa-ala oli üle ujutatud. Kevadel 1931 oli Aardla kandis järjekordne suur üleujutus. Mingil ajal oli Ropka ja Haaslava vaheline maa-ala kõik üks suur järv. Aardla järve pind alanes tavalisele tasemele alles jaanipäevaks. Ümbruskonnas olid paljude talu meeste heinamaad ja neil jäi loomadele hein tegemata. Üleujutuste vältimiseks otsustati hakata maaparandustöid tegema.
Üleujutused ja liigne suur vesi ning selle tõttu ülesharima ta ja kasutamiskõlbmatu maa ei olnud ainult meie meeste probleem. 1925. aastal võttis Riigikogu vastu Veeühingute seaduse ja Maaparanduslaenu fondi seaduse. Seaduse põhjal hakati kuivendustööde tegemiseks asutama veeühinguid. Veeühingud said riiklikku toetust peakraavide kaevamiseks sõltuvalt vesikonna suurusest kuni 90% tööde maksumusest. Muide, Eesti esimene veeühing oli 6. septembril 1927 loodud Mäksa-Võnnu Veeühing (Luutsna jõe süvendamiseks). Postimees 14. detsember 1933: „Kavandatakse Aardla järve veepinna alandamist. Praegu on järve kõrge veepinna tõttu liigveega üle ujutatud suured maa-alad. Veepinna alandamisega paari jala võrra vabaneks liig vee alt ca 300 hektarit maad, mis kuulub Haaslava ja Vana-Kuuste valla põllupidajatele.“ Kevadel 1934 tulid Haaslava piirkonna talupidajad kokku ja asutasid Aardla Veeühingu. Juhatuses olid Paul Lukk (esi mees), Elmar Lamp (sekretär) ja Ilmar Raamot. Samad mehed oli ühingu juhatuses kuni 1940. aastani. Riiklik Keskveekomisjon kinnitas Aardla Veeühingu (asukoht Tartumaal Vana-Kuuste vallas) põhikirja 27. juulil 1934. Kuna veeühingu tegevus toimus peamiselt Haaslava vallas ja ka liikmeskond oli enamasti samast vallast, siis nimetati ühing 1934. aasta lõpul Haaslava Aardla Veeühinguks. „Sihiks seatakse Aardla peakraav kaevamine ja edaspidine korrashoidmine, samuti ühingu liikmetele maa kuivendamiseks võimaluse loomine.“
Ühingu piirkonnas asusid ja liitusid nelja valla (Haaslava, Vana Kuuste, Ropka ja Kamb ja) talupidajad. Haaslava vallast kuulusid alates 27. juuli 1934 ühingusse Tani, Luusepera, Logina, Tensu, Sillaotsa, Soovere, Sabali, Laksi, Marguse, Ansi, Siimu, Piirilombi, Karu, Tsiirma, Väike Karu, Kitse, Harju, Sisaski, Saage, Treiali, Lingi, Ersu, Papa, Kadaja, Lepiku, Tõnu ja Loku talud. Hiljem lisandus veel kümmekond majapidamist. Kambja vallast olid ühingu liikmed Kaasiku nr 37 ja Kaasiku nr 48 talud. Ropka vallast oli ühingus seitse talu. Vana Kuuste vallast oli ühingus 18 majapidamist, teiste seas Tõrvandi-Reola Rahvaraamatukogu Selts oma kinnistuga ja Ülenurmeasundusest erukolonel Viktor Puskari asundustalu.
Ainsana oli piirkonna pere meestest ühingu loomise vastu Loku talu omanik Paul Grossberg, kes väitis, et „maa kuivendamisega kaob hein ära.“ Tartumaa Teataja 19. oktoober 1934: „Haaslava Aardla järv madalamaks.
Möödunud aastal võeti Haaslava Aardla järve ümbruskonna põllupidajate poolt tõsiselt päevakorda Aardla järve veepinna alandamine, viidi läbi loodimise tööd ja tehti algust veeühingu asutamisega. Käesoleval aastal on jõutud eeltöödega nii kaugele, et mõni aeg tagasi peeti ära veeühingu asutamise koosolek. Veeühingu liikmeskonda kuulub talupidajaid Haaslava, Vana Kuuste ja Ropka valdadest, kogusummas 66 isikut. Lähematel päevadel on oodata ministeeriumis veeühingu poolt esitatud krediidi summa kinnitamist, selle järel võib algust teha tegelikkude töödega. Järve veepinna alandamiseks tuleb kaevata umbes kahe ja poole kilomeetri p**kune kanal, mis algaks Aardla järvest ja läheks Kaevandu, Rikandi ja Savijõe sängi mööda Emajõkke. Kana li keskmiseks laiuseks on ette nähtud 7-11 meetrit, kuid kohati ulatub see kuni 12 meetrini. Ka nali kaevamise tagajärjel alaneb Aardla järve pind 70 kuni 80 cm võrra. Ümbruskonna põllupidaja tele annab järve pinna veetase me alandamine suuri paremusi, kuna seni andis end tunda liigvee rohkus, mis ei võimaldanud asu da järve ümbruskonna heina- ja karjamaade kultiveerimisele. Ka saab kõrvaldatud järve pinna alandamisega järveäärsete maade üleujutamise hädaoht, mis oli alaliseks nähtuseks kaua aega kestnud sadude korral, kuna puudus võimalus vee äravooluks Emajõkke. Kanali kaevamise tööd viiakse läbi hädaabi töölistega ja on loota, et sellega seoses olevad kulud kannab kõik riik.”
Kanali ehk magistraalkraavi (p**kusega veidi üle kolme kilomeetri) kaevamistöödega tehti algust 1935. aastal. Esialgu lubatud riiklik abi aga ei tahtnud kui dagi tulla. Kraavi kaevamiseks võeti Maapangast laenu. Tõsi, riigipoolse soodustusena anti magistraalkraavide kaevamiseks ja kuivendustööde tegemiseks laenu ilma protsendita. Postimees 15. juuli 1936: „Avalikul vähempakkumisel anti välja Aardla veeühingu peakraavi kaevamistööd. Kaevata tuleb kraavi 20 000 kantmeetrit. Töö võtjal tuleb maksta tagatist 10% pakutavast töö hinnast.“ Ei ole teada, milline pakkumine võitis, kuid enamus magistraalkraavi kaevati ekskavaatoriga, tookordse nimega „Bagger“.
Et töödega järgmisel aastal lõpule jõuda, otsustas ühingu peakoosolek 27. oktoobril 1936 võtta laenu. Kalkulatsiooni järgi oli vaja 6870 krooni ja niipalju ka küsiti. Pangast aga saadi eitav vastus. Laenutaotlusele andsid allkirja Viktor Puskar, M. Tombak, Jaan Enn, A. Laius, Peeter Muna Ülenurmelt, J. Ojamaa, M. Lamp, Gustav Lukk, Karl Rattasepp, Johannes Link ja Peeter Raamat Haaslavalt.
Töödega mindi edasi oma rahadega. Postimees 1. detsember 1936: „Hulk magistraalkraave valminud. Käesolevaks sügi seks on valminud Tartumaal rida Maapanga protsendita laenu abil kaevatud magistraalkraave ja maakuivendustöid. ……. Töödega on lõpujärku jõudnud ka Aardla Veeühing, mis Aardla järve veepinna reguleerimiseks kanalit kaevas baggeri abil.“ Jaanuaris 1937 oli ühingul 59 liiget, kuivendatava maa-ala pindala oli 418 hektarit ja seni kaevatud Aardla magistraalkraavi p**kus oli 2110 meetrit. Uus Eesti 25. mai 1937: „Tartumaal alandatakse Aardla järve veepinda. Praegu pooleliolevatest töödest Tartumaal on üks suuremaid Aardla veeühingu poolt kaevatav kanal, mille ülesandeks on Reo la poolt tuleva vee otsejuhtimine Emajõkke ja ka Aardla järve veepinna allalaskmine. Varematel aastatel oli harilik nähtus, et vihma tagajärjel järv Reola poolt tuleva vee tõttu kaldad laialdaselt üle ujutas, mille tõttu Haas lava-Aardla, Ülenurme, Reola ja Ropka talupidajatel tihti jäi hein tegemata, sest vee äravoolamine sündis aeglaselt. Praeguse kanali kaudu juhitakse vesi juba nelja kilomeetriga Emajõkke. Kaevatav kanal on kolm kilomeetrit p**k. Töö on antud välja Võru linna kodanikule A. Müllersonile 7870 krooni tasu eest. Loodimis te andmete järgi pidi Aardla järve nivoo langema 80 sentimeetri võrra, kuid juba hilissügisel oli järve veepind langenud üle meetri. Võib arvestada järve pinna langust kuni poolteise meetri võrra, mis võimaldab peaaegu kõikide järveäärsete heinamaade kultiveerimist.“
Kuluraha saadi väga visalt ja enamuses tuli tööd liikmete taskust kinni maksta. 28. juuni 1938 taotles ühing Eesti Maa pangast laenu 3000 krooni põllumajandustööde teostamiseks, 6. september 1938 saadi 1000 krooni. Magistraalkraavi p**ku sega 2100 meetrit, kogus 15 000 kantmeetrit pinnast, maksumus oli 7874 krooni. Kokku kulus Aardla kaevetöödele (vähe üle kolme kilomeetri), hilisematele hooldustöödele ja vanade maa parandussüsteemide korrastamisele aastatel 1935-1940 ca 12-13000 krooni.
1939. aasta alguses eraldas Maakapital oma eelarvest Aardla Veeühingule raha maakuivenduse kraavide kaevamiseks ja hooldamiseks Aardla luhal. Aruandest: „Aardla järve veepinda alandati Aardla vee ühingu peakraavi kaevamisega Kuustes ja Ropkas, kus seni 233 heinamaad Aardla järve kõrge veepinna tõttu soostus. Ettevõtte teostamise tagajärjel kasvas endisest madalast järve põhjast juurde hulk heinamaad ja endise kidura sooheina asemel lokkavad ilusad heinakultuurid.“ Aardla järve pind alanes üle meetrit ja sellega lõppesid üle ujutused. Kanali laiuse ja p**kuse kohta on palju erinevaid andmeid, missugused on õiged, ei oska tagantjärele enam öelda. Aardla Veeühing lõpetas tegevuse 1940. aastate teisel poolel. Savijõge (uskumatu, et seal sõitsid kunagi aurulaevad) ei ole autoga sõites enam näha aga seda mis on alles Porijõest ja Aardla Veeühingu poolt kaevatud kanalist, võivad kõik oma silmaga näha. Kanal asub Tõrvan di-Roiu-Uniküla teel, Kurepalu poolt minnes peale Aardlapalu bussipeatust sadakond meetrit vasakul pool ja Tartust tulijatel enne Aardlapalu paremal pool. Kohe kanali vastas asub Aardlapalu liivakarjäär.
