20/03/2026
Lahe tänava liikluskorralduse ettepanekud🚶♀️🚴♂️🚗
Seltsi ettepanekud on koostatud arvestades, et ei tehta ümberehitustöid ja lahendused tuleb saavutada joonimisega ning kasutades liikluskorralduslikke vahendeid. Esmane vajadus on pakkuda lahendus Wiedemanni - Suur-Lossi tänavate vahelisel lõigul. Ettepanekute tegemisel on oluliseimaks peetud jalakäijate olukorra parandamist ja liiklemise sujuvamaks ja mugavamaks muutmist. Kuna aga Lahe tänav on üks kolmest põhilisest ühendusteest Haapsalu vanalinna, holmide ja Tallinna maantee vahel, peavad ristmikud olema läbitavad ka veokitele ning pöörderaadiuste osas nendega arvestatud, lisaks peavad tänavad olema liiklemiseks sobilikud ka päästeautodele.
Ettepanekute koostamise ajal sai selgeks, et jalgsi liikuva inimese teekonna sujuvuseks ja ohutuseks ei saa käsitleda ainult esialgu silmas peetud lõiku, vaid tänavaruum tuleks ümber mõtestada suuremal alal, mistõttu puudutavad ettepanekud ka Wiedemanni tänavast lõunapoole jäävat Lahe tänava osa, lisaks osaliselt Endla, Mihkli, Kalda ja Suur-Lossi tänavaid.
Haapsalu linna üldplaneering näeb ette, et Lahe ja Mihkli tänavad on osaks linna perspektiivsest jalg- ja jalgrattateede võrgustikust. Kuna Lahe tänaval ei ole ette nähtud täiemahulist tänavaremonti ning osaliselt ei ole tänavamaa piisava laiusega, et sinna mahuks lisaks sõiduteele ka eraldiseisev jalgrattatee, on ainuke võimalus jalgrattaga liiklemise võimalikuks muutmiseks muuta tänav jagatud tänavaks, kus autojuhid peavad arvestama jalgratturitega. Seda on vaja rõhutada nii liiklusmärkidega (soovituslik ratturi eesõigus), maksimaalselt 30 km/t piirkiirusega, kui ka füüsilise keskkonna muutmisega, et keskkond toetaks rahuliku linnatänava kuvandit ning autojuhil ei tekiks soovi sõita piirkiirusest kiiremini.
Ettepanekutes on läbivalt lähtutud järgmistest aspektidest:
- et teeületus oleks jalakäijale võimalikult lühike ja sujuv mis tähendab jalakäijate ala laiendusi ja sõidukite pöörderaadiuste vähendamist ristmikel, ristumiste toomist täisnurga alla ning ülekäiguradade toomist jalakäijate liikumistrajektoorile võimalikult suurel määral
- et jalakäijatel oleks piisava laiusega turvaline liikumisruum, kust pääseb läbi nii ratastoooli kui ka lapsevankriga. Turvalisuse tagamiseks on ülimalt oluline jalakäijad eraldada sõidukitest füüsiliselt. Antud juhul on selleks kasutatud madalaid poste (skeemidel mustad täpid), madalaid, piklikke teetõkkeid (skeemidel kollased kriipsud) ja lillekaste.
- et sõiduraja laius oleks 3 meetrit, ühesuunalisel tänaval 3,5 meetrit.
1️⃣ Lahe - Suur-Lossi - Suur-Liiva
Üle Lahe tänava tehtud teekitsendusega ülekäigurada. Samuti ülekäigurajad üle Suur-Lossi ja Suur-Liiva tänavate, kus ka laiendatud jalakäijate liiklemisruumi tänavanurkadel. Suur-Lossi tänaval on võimalik eraldada vähemalt 1 m laiune ala jalakäijatele, kuid vajab kaalumist, kummal pool tänavat on see mõistlikum. Välja on pakutud ka ca 2 m laiuse riba eraldamist jalakäijatele Lahe tänava paarisnumbritega poolel, sest sealne kõnnitee ulatub ainult Lahe tn 16 ette ja siis katkeb.
2️⃣ Lahe - Väike-Lossi (OHH esine)
Siin palju ruumi ja erinevaid variante. Välja on pakutud lahendus, kus parkimine on jagatud alale laiali - paralleelparkimine tänava ääres ning mõned kohad Lahe tn 12 ees, kus asub baar ning kuhu pargivad ka suvised rannaskäijad. Siiski seati küsimuse alla, kas parkimiskohtade rajamine Väike-Lossi tänava lõik 1 jalakäijate tee koridorile on vajalik ning ehk võiks kogu ala olla kujundatud taskupargiks. Kui arvestada, et asutused peaksid siiski parkimise lahendama omal kinnistul, mitte linnatänaval, oleks selline lähenemine õigustatud. Kui aga parkimiskohad siiski rajada, võiks need eraldada jalakäijate alast lillekastidega. Lillekastide ja haljasalade kujundamisel võiks olla sõnaõigus ka tänava elanikel.
Kindlasti võiks olla alal pinke. Ei pea otstarbekaks bussidele eraldi peatumistaskute jätmist, sest buss käib pigem harva ning saab peatuda sõiduteel. Oluline on, et kahe suuna peatused oleks väikese nihkega, et seisvad bussid liiklust ei takistaks. Märgiti ära, et praegust laia asfaltvälja kasutatakse tihti tagasipöörde tegemiseks – enamasti Wiedemanni kooli lapsi viivate-toovate vanemate poolt, samuti tehakse tagasipööret Lahe tn 6 kortermaja hoovis, mis elanikele meeltmööda ei ole. Mis oleks lahendus? Kas proovida suunata laste kooli toomiseks kasutama Kongo hotelli esiseid parkimiskohti? Või ehk mõni ristmikest asendada ringristmikuga, kui seda toetab ka ülejäänud liikumiskoormus ristmikul?
3️⃣ Lahe - Väike-Liiva
Mõlemale tänavanurgale rajada teekitsendusega tänavaületuskohad. Väike-Liiva ristumine tuua Lahe suhtes täisnurga alla.
4️⃣ Lahe-Wiedemanni
Markeerida ülekäigurajad, va pudelikaela osas, sest seal halb nähtavus. Jalakäijatele eraldada ca 1,2...1,5 m laiune ala sõiduteest (sõidutee asfalteeritud osa laius kitsaimas kohas ca 5m), kuhu pääseb alates Lühikese tn otsast. Teeandmisekohustus jääks nii nagu praegu, aga seda markeeriks ka sõiduradade eraldusjoon ehk Kalda tn poolt tulijad ei peaks tekkima tunnet, et nad on vastassuunavööndis. Siin oleks hea teada võimalikke lubatud lahendusi, näiteid mujalt. Tehti ka ettepanek, et kitsas lõik võiks olla läbitav jalakäija kiirusel ning toodi välja probleem sadeveega.
5️⃣ Lahe-Kalda
Ülekäigurajad lisada kõikidele suundadele, pöörderaadiused väiksemaks, kuid arvestada ka veokitega. Peatee anda suurima liilusega suunale.
6️⃣ Lahe-Mihkli-Endla
Asfaldiookean - vajaks defineerimist, ohutumaks muutmist. Lisatud ülekäigurajad. Ettepanek eraldada jalakäijatele 1...1,5 m laiune liikumisruum vähemalt kuni lasteaiani. Endla tänava Lahe tänava poolses otsas võiks olla veel üks liiklust rahustav lamav politseinik ning tänaval võiks olla kiiruspiirangu märgid. Endla tänava puhul käis ka arutelu, kas tänava kitsuse tõttu peaks selle muutma ühesuunaliseks, mille tuli nii poolt- kui vastuargumente. Kuigi liiklus sellel tänaval on tavaolukorras pigem rahulik, on olukord keerulisem lumerohkel talvel. Samuti ei ole praegune olukord kuigi ohutu väikelastele, keda tuuakse-viiakse lasteaega jalgsi (või vankri, ratta, kelguga).
Mihkli tänaval on samuti väga palju ruumi ning kuna kõnniteed on kitsad, künklikud ja ebatasased, on ka siin ettepanek eraldada vähemalt meetri laiune osa jalakäijatele (praegu ühesuunalise sõidutee laius ca 4,5 m).
Esialgne soov oli pakkuda välja lahendusi ka edasistele ristmikele (Lembitu ja Suur-Liiva/Vaikne kallas), kuid seal oleks vajalik teha ümberehitustöid ning lahendused ei ole ainult liikluskorralduslike vahenditega saavutatavad. Lembitu tn ristmikku kasutab parkimiseks Kaitseliit ja suvel ka paljud ranna külastajad, asfaltväli on suur ja lai, mis tekitab segadust ja ohtlikke olukordi. Linnavalitsus peaks koos Kaitseliiduga otsima lahendusi Kaitseliidu parkimisvajaduse leevendamiseks ja kaaluma alternatiivseid variante. Suur-Liiva tänavalt liigub palju jalakäijaid, kellele oleks oluline luua ohutu teeületuskoht ning selge võimalus teekonna jätamiseks näiteks sillutatud riba näol läbi Väikese Viigi parkla kõrval oleva haljasala.
Edasisse projekteerimisse peaks kindlasti kaasama maastikuarhitekti. Lisaks haljastusele ja pinkidele peaks ka Lahe tänaval olema jalgrattahoidjaid ja prügikaste. Kasutada võiks tooteid, mis juba linnas kasutusel on (näiteks Väikese viigi ääres olevad pingid ja prügikastid), mitte tuua linnaruumi veel eritüübilisi väikeelemente. Lisaks pakub selts, et antud tänava kontekstis peaks toimuma avalik arutelu, kuhu on kaasatud kohalikud elanikud ja ettevõtjad.
Ettepanekuid on tutvustatud seltsi siseringis, kuhu on olnud võimalik kõigil liituda (üleskutse nii kohalikus lehes kui piirkondlikus sotsiaalmeediagrupis). Kogutud tagasiside on kajastatud ettepanekute tekstis, osaliselt ka skeemidel. Ettepanekud on lähtepunktiks Lahe tänava tänavaruumi diskussiooni algatamisel ja abiks Haapsalu Linnavalitsusele avaliku arvamuse kogumise alustamiseks. Selts soovib olla kaasatud edasistesse arutelusesse nii antud tänava, kui tulevaste tänavaremontide puhul. Esindame ennekõike jalakäijate, jalgratturite ja erivajadustega inimeste liiklemisvajadusi avalikus ruumis, arvestades sealjuures kaasaegseid suundumusi linnaplaneerimises, kaasates kohalikku kogukonda ja tuues näiteid lahendustest, mis mujal end tõestanud.